Uuest töötajate usaldusisiku seadusest

1. veebruarist 2007 jõustus uus töötajate usaldusisiku seadus (edaspidi TUIS), mis tõi endaga kaasa muudatusi nii usaldusisiku valimise ja tagasikutsumise korras kui ka uuendusi töötajate informeerimisel ja konsulteerimisel. Sama seadusega tehti vajalikud muudatused ka palgaseaduses, ametiühingute seaduses ja töölepingu seaduses.

Kui varem tegutses töötajate üldkoosolekul või ametiühingusse kuuluvate töötajate valitud usaldusisik ainult teda valinud töötajate huvides, siis uue seaduse eesmärk on suunata töötajad ja ametiühingusse kuuluvad töötajad usaldusisikut valides ja töötajaid esindades koos tegutsema.

Samas tuleks aga õiguslikult vahet teha töötajate ning ametiühingu usaldusisiku vahel, sest nende õigused ja kohustused põhinevad kahel erineval seadusel. Kõiki töötajaid esindavat usaldusisikut puudutav on kirjas usaldusisiku seaduses, ametiühingu usaldusisikut puudutav ametiühingu seaduses.

Selliselt tekkinud töötajate esindamise dualistlik mudel on kasutusel enamikes Euroopa Liidu liikmesriikides (Saksamaa, Taani, Holland, Prantsusmaa, Ungari, Läti), samuti kehtib selline süsteem Norras ja USA-s.

Vastupidine olukord valitseb põhjanaabrite (Soome, Rootsi) juures, kus eksisteerib nn monistlik töötajate esindamise mudel. Ilmselt võeti seaduse kehtestamisel arvesse ka seda, et Eestis on ametiühingud esindatud umbes 24% tööandjate juures ja neisse kuulub vaid ligikaudu 10% töötajate üldarvust.

Kes on siis töötajate usaldusisik, kuidas teda valitakse ja millised on tema õigused?

Töötajate usaldusisiku valib töötajate üldkoosolek oma esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga. Kui töötajad (vähemalt 10% tööandja töötajaist) soovivad usaldusisikut valida, tuleb neil vastavalt uuele seadusele kutsuda kokku töötajate üldkoosolek, määrata kindlaks usaldusisiku valimise kord ja tagasikutsumise tingimused, seada üles kandidaadid ja korraldada salajane hääletus.

Üldkoosoleku korraldamisest tuleb eelnevalt teavitada ka tööandjat. Seda tuleks teha vähemalt kaks nädalat ette. Tööandjaga tuleb kokku leppida seegi, kui soovitakse valida rohkem kui üks usaldusisik. Usaldusisiku valimine tööandja juures on vabatahtlik, sõltudes töötajate soovist.

Usaldusisiku valimise või määramise kohustust seadusest ei tulene.
Üldkoosolekul valitud töötajate usaldusisiku volitused kehtivad kolm aastat, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti.

Mis saab aga eelmise seaduse alusel valitud töötajate usaldusisikutest?

Töötajate üldkoosolekul valitud varasemate usaldusisikute volitused kehtivad kuni nende volituste lõppemiseni, kuid mitte kauem kui üks aasta arvates TUIS-i jõustumisest – seega maksimaalselt kuni 1. veebruarini 2008. Valitud usaldusisiku volitused ettevõttes lõpevad aga ka siis, kui lõpeb tema töösuhe tööandjaga.

Töötajate usaldusisiku põhiülesanne on vahendada tööandja informatsiooni töötajatele ning töötajate muresid ja ettepanekuid tööandjale. Selleks annab ülalnimetatud seadus talle terve rea õigusi, pannes samas peale ka mitmed kohustused.

Millised on töötajate usaldusisiku õigused?

Töötajate usaldusisikul on õigus:
– tutvuda takistamatult töötingimuste ja -korraldusega;
– saada oma ülesannete täitmiseks tööandjalt vajalikku teavet ja konsulteerida selle teabe alusel tööandjaga;
– peatada töölepingute kollektiivne lõpetamine TLS § 89³ lg 6 tingimustel;
– teavitada huvitatud ametiühingut ning tööandjate ja ametiühingute liitu või keskliitu tööandjapoolsest töötingimuste rikkumisest;
– pöörduda tööandjalt saadud teabe konfidentsiaalsusest või teabe andmisest keeldumisest tuleneva vaidluse lahendamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse;
– saada oma ülesannete täitmiseks koolitust tööandja kulul;
– kaasata oma ülesannete täitmiseks eksperte;
– kokkuleppel tööandjaga kasutada oma ülesannete täitmiseks tööandja ruume ja muid vahendeid.

Uus moment on seaduses see, et kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta a/ü liikmeid, on töötajate usaldusisikul õigus ka pidada tööandjaga kollektiivläbirääkimisi ja sõlmida kollektiivlepingut, samuti esindada töötajaid kollektiivses töötülis (varasema väljakujunenud tava kohaselt olid need õigused ametiühingu ainupädevuses).

Millised on aga usaldusisiku kohustused?

Usaldusisik on (tulenevalt TUIS § 10 ja § 11) kohustatud:
– osalema informeerimisel ja konsulteerimisel;
– vahendama teavet tööandjale ja töötajatele;
– jälgima töötingimuste täitmist, teatama rikkumisest tööandjale ja vajadusel tööinspektorile;
– töötaja taotlusel esindama töötajat töövaidluses tööandjaga enne pöördumist töövaidlusi lahendavasse organisse;
– tegema koostööd ametiühingu usaldusisiku, töökeskkonna voliniku ja töökeskkonna nõukoguga;
– aitama kaasa töörahu hoidmisele, kui kollektiivlepingu on sõlminud töötajate usaldusisik,
– hoidma oma kohustuste täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid ning tööandja poolt selgelt konfidentsiaalsena antud teavet volituste ajal ja pärast volituste lõppemist;
– edastama konfidentsiaalse teabe teisele usaldusisikule või eksperdile selgelt konfidentsiaalsena.

Kui usaldusisik rikub konfidentsiaalsuskohustust, karistatakse teda rahatrahviga kuni 6000 krooni.

Usaldusisiku ülesandeid täidab töötaja kokkuleppel tööandjaga tööajal või väljaspool tööaega. Nende ülesannete täitmise tingimused ja kord lepitakse kokku tööandja ja usaldusisiku vahel.

Kokkulepe tuleks fikseerida kirjalikult kahes eksemplaris (kummalegi üks), millele mõlemad osapooled ka alla kirjutavad. Usaldusisikule säilitatakse tulenevalt palgaseadusest tema ülesannete täitmise ja koolituse ajaks keskmine palk

Samas peaks tööandja arvestama sellega, et tulenevalt seadusest peab ta tagama usaldusisikule tema ülesannete täitmiseks tööajal:
1) 5 kuni 100 töötaja esindamise korral vähemalt 4 tundi töönädalas;
2) 101 kuni 300 töötaja esindamise korral vähemalt 8 tundi töönädalas;
3) 301 kuni 500 töötaja esindamise korral vähemalt 16 tundi töönädalas;
4) üle 500 töötaja esindamise korral vähemalt 40 tundi töönädalas.

Töötajate usaldusisikule kehtivad ka mitmed töölepingu seadusest tulenevad tagatised:
– õigus olla õigeaegselt teavitatud nii võimalusest töötada osalise tööajaga kui ka vabadest töökohtadest;
– tööandja kohustus teavitada 1 kuu varem (võrreldes üldise korraga) töötajate esindajat temaga töölepingu lõpetamisest;
– tööandja kohustus konsulteerida töötajate esindajatega enne töölepingute kollektiivset lõpetamist;
– töölejäämise eelisõigus koondamiste korral;
– õigus saada hüvitist 6 kuu keskmise palga ulatuses, kui usaldusisik loobub tööle ennistamisest.

Missugustes küsimustes peaks tööandja töötajaid kohustuslikult informeerima ja nendega konsulteerima, missugused on seadusest tulenevad sanktsioonid selle kohustuse rikkumisel ning milline on tööinspektsiooni osa ülalnimetatud seaduse üle järelevalve teostamisel, sellest juba järgmisel korral.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 131 korda, sh täna 1)