Pidula mõis ja kaunis mõisapark

Laupäeval, 18. augustil toimub Pidula mõisa õuel kodukandi rahva kokkutulek. Selles vanas mõisahoones tegutses 48 aastat Pidula kool.
Pidula mõis asutati Taani ajal. 1572. aastal andis hertsog Magnus Joachim Stärckele lääniõiguse alusel Pidula küla, kus oli viis talu. Üru külast anti läänimehele veel kaks talu juurde. Sellega pandigi alus Pidula mõisa tekkimisele.

Vahetab omanikke

1603. aastal müüsid Stärcke pojad Pidula mõisa oma võõrasisale Kaspar Stackelbergile. 1787. aastal, kui Gustav Wilhelm von Toll abiellus Stackelbergi tütrega, sai ta Pidula mõisa oma valdusse. Tollide omanduses püsis Pidula mõis kuni 1921. aasta võõrandamiseni. Viimane mõisnik oli Bernhard von Toll.

Asundus juba muinasajal

Pidula mõisa vanem osa – võlvitud lagedega paekivist ehitis – pärineb mõisa asutamise ajast. Mõisa peahoone uus osa on ehitatud 1730-ndate aastate alguses. Vanimad andmed Pidula mõisapargi kohta pärinevad aga XVIII sajandi keskelt.

Pargi põhjaosas asub muinaslinnuse ase, mis pärineb esimesest aastatuhandest. Selle sisse ehitas mõisa omanik Stackelberg 17. sajandil väikelinnuse. Muinaslinnuse vallilt oli palju liiva ja mulda väikelinnuse vallile ära veetud. Väikese linnuse vallil kasvavad põlised pärnad on üle kahesaja aasta vanad.

Unikaalne pargikooslus

XIX sajandil olid Tollide rajatud pargis alleed ja parki oli istutatud palju võõramaiseid puuliike. Linnuse ja pargi vahel olnud kiviaed oli ära veetud parki ning laotud ümmarguseks mäeks. Selle kivimäe lõunaservas kasvab kreeka pähklipuu, põhja pool on suur harilik pöök. Pargi kagunurgas kasvab suur 12-haruline pärn. Kahjuks hävis suur osa võõrpuuliike 1969. aasta novembritormi tagajärjel.

Pikk haridustraditsioon

Koolihariduse andmisega alustati Pidulas juba 1820. aastal. Paar aastat tegutses kool vanas veskis ühes väikeses toas. Koolmeistriks olnud mõisa toapoiss Alase Mats. 1822. aastal ehitati Kõõru külla väike koolimaja. Seal oli koolmeistriks mõisa puusepp Pärt. Koolis käisid lapsed kaks päeva nädalas. Neile õpetati lugemist ja kirjutamist ning ka rehkendamist. Pärt oli koolmeistriks 28 aastat.

Tema järeltulijaks koolmeistri ametikohal oli Priidu Teär, kes pidas seda ametit 20 aastat. Priidu poeg Jaen oli koolmeistriks seitse aastat, tema asemele tuli Laes Aksel. Tema ajal ehitati Kõõrule 1883. aastal uus koolimaja ja siis käisid lapsed koolis neli päeva nädalas.

Hiljem olid Kõõrul koolmeistriteks Mihkel Aksel, Mihkel Lisa, Mihkel Riis, Priidu Luugus ja Aleksander Vilbas. Kõõru külakool lõpetas tegevuse 1922. aasta kevadel. Samal sügisel alustas Pidula mõisas tegutsemist Pidula algkool, kus esimeseks õpetajaks oli Sohvie Allen.

1923. aasta sügisel tuli Pidula algkooli juhatajaks Jakob Laul ja õpetajaks Helene Tamberg. Jakob Laul töötas Pidulas 16 aastat ja 1940. aastal viidi ta üle Pamma algkooli juhatajaks.

Pidula kool töötas kuni 1970. aasta kevadeni ja lõpetas siis tegevuse. Viimane õpetaja oli Leida Mets.
Loodan, et kunagi tulevikus kujuneb Pidula koolimaja jälle hariduse- ja kultuurikeskuseks, nagu ta seda minevikus oli.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 115 korda, sh täna 1)