Resident jättis omad jäljed Muhuse

Kuidas teitele müödaläin tähesao-aeg mieldis? Südamesuovid pidid küll välja öetud soama.

Üle-eele olli suur rukkiemapäe. Rukkimoarjapäe tuob muole silme ette suure ümara ja pehmete näojundega laia kena leidiga naese, kis omad juussed rukkikõrdega segamini patsi uo palmitsen. Päe ise ju tegelikult seot iestlastel rukkilõikuse lõpetisega. Võite omas mõttes üles lukeda, mitme pere põllu pial teite omas külas rukis kasumas sellesui olli.

Resident jättis omad jäljed Muhuse. Vastuvõtul Koguva Tuomal köis tublisid tegusaid muhulasi. Olli neid, kis pidasid suureks asjaks kohale kutsumist. Sialsammas olli koa, kis vastuvõttu rohkem poosetamiseks pidas ja ennemini kodusid tegemisi ielistas tiha. Inimesel uo vaba valik. Kut kellegile liiga ep tehta ja oma süda rahul, piaks kõik easte olema.

Mõni päe takatsi juhtusi ma koa Pallasmoa randa. Otsisi plääsi pialt sõukse kohja, kus omaette olla sai ja ingasi omale puhkamise õhku sisse. Äkist akkas seitse-kahessa nuormiest muuli müöda mere puole astuma. Ikka „vassak-vassak-vassak-param-vassak“, lukesid ise kuoris omale rütmi. Seltskonna tüdrikud vilmisid pullimehi ja hõiskasid rõõmsaste seltsi. Voatepilt tegi kõigil pialtnägijatel tuju iaks. Oleks ikka sõuksi vahvud, julgid ja rõõmsud inimesi rohkem! Kuigid tegelikult uo iga inimene omaette tore, änamaste ep juleta seda oma tõelist puolt välja näedata. Tihasse ennemini morn mask ette ja ollasse irmus asjalik.

Uudissid koa. Mineva laupa nähti rahvariietes Talina muhulasi Munukseid, kis kutsusid kirku ja muuseumi ühistest üritamistest osa soama. Selle laupa tulavad Tuoma õue piale Külasema külaselsi näitemängi-tegijad, lauljad ja tantsijad. 18. augustil kellu 15 esitatse näitemängi „Pärijad“ ja nähe soab algupärasimi laula ja tantsa.

Laupa õhtast, 18. augustil kellu 16 toimub mineva korra aegas juba natusse reagit luulepiknik Koguva randas Juhan Smuuli kuju juures. Kõik Muhuga seot luuletuse- ja laulukirjutajad, kis vahel midagid ikka jätkuvalt paberile kandvad, uo uodatud kõik kohja piale tulema ja midagid ette lugema ja teisi kuulama ja seltsis juttu aama. Ehk tuleb mõni üllatuskülalinegid. Mineva voasta sõuke kokkusoamine Juhani valvsa pilgu all juba teoks sai. Sest uo sündimas ehk jälle üks kena raditsioon.

Esmaspäe, vabariigi taasiseseisvumise päeva kellu 19 esinevad Koguvas Vanatoa turismitalus Untsakad. Repertuaar ja külaliste riietus pidade olema metsavenna stiilis. Vaheaegas jutustab Meelis Mereäär kohjapialsest metsavendlusest ja üldse tollel aal toimunust. Üritusele peaseb pileti lunastamise järele. Mool tekkis aga uopis-tükkis küsimus, et kut koa voataja võiks olla riietat metsavenna stiilis, siis mismuodi nägid välja naismetsavennad? Kut ma tahaks sõnna minna ja koa stiilne olla, siis kas ma piaksi olema rohkem kut mies metsast, või kuidas? Nõnna et päris uvitav oleks nähe Untsakate naisvännide metsavenna-stiilis riietust.
Tuleva laupa, 25. augustil uo ies uodata Koguvas muuseumiala pial oma moakonna lõõtsamieste kokkutulemist. Soare moakonna külapillimehed pidade terve päeva juosul mängma. Kellu 15-16 toimude külapillimieste kontsert. Sellesamma õhta kellu 20 süidatse Muinastulede üö lõke Koguva randas ja pidu seltsis külapilimiestega läheb ietsi. Ma reagi sest kindlaste ehk tuleva nädali uieste.

Poaer voastad tagasi sai Muhus kokku FEM naisliikumise tähe all Soare moakonna naesteseltskond, nimeks Kakuaami Pärlid. Üle-Eestilise liikumise südameoidja Sirje soatis tiadaande kõigile FEM-liikumise naestele ja miks ka mitte teestele: „Tänan, et olite olemas FEMis; tänan, et olite olemas inimestena; tänan, et oskasite sulanduda ja kuulata; tänan, et aitasite mõista ja õppida; tänan, et oli mõtlemisainet; tänan, et oli arengut ja peetust; tänan, et oli kaasaveetust; tänan, et keegi ei läinud ära; tänan, et oskasid olla särav!“ Ja kutsub üles naisi riede, 17. augustil kellu 18 Jäneda mõisa Rosaariumi. Urmas Sisaski luomingu kontserdile auturiga, Lehtse kammerkuori ja külalistega, tasuta, vabade annetustega. Vihmase ilma korral toimub kena ingemuusika kontsert soalis sihes.

Jälle neh! Ole kut muhulane või soarlane tahes. Vahel läheb ikkagid asi üleriigiliseks kätte ja sialt ietsi üle mailma. Ja paljast ühtsuses sie kõikse suurem jõud seesabkid.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 37 korda, sh täna 1)