Saaremaa kõige haruldasem puu on vilju andev jaapani krüptomeeria

Möödunud nädalal Saaremaa liigirikkamaid aedu külastanud Eesti Dendroloogia Selts reastas Oma Saare jaoks pingerea kümnest Saaremaal kasvavast haruldasemast puittaimest. Esimese koha hõivas kuressaarlase Veiko Maripuu aias kasvav jaapani krüptomeeria.

Eesti ühe liigirikkama kollektsioonaia omanik, Räpina aianduskooli dendroloogiaõppejõud Andres Vaasa ütles, et Saaremaal nähtud taimeharuldused on muljetavaldavad. Mere mõjutustest tuleneva pehmema kliima poolest on Saaremaa dendroloogidele superkoht, mis võimaldab kasvatada taimi, millest mandri kollektsionäärid ja dendroloogid võivad ainult unistada.

Eesti Dendroloogia Seltsi president Aino Aaspõllu lisas, et Kuressaares kasvavad ja viljuvad rikkalikult paljud huvitavad taimed. Kartulikotitäied vilju andnud kreeka pähklipuust suurte mooruspuudeni välja, mille marjadest on puudealune muru lausa must. Jugapuud kasvavad Saaremaal metsas looduslikult ja Kuressaares on aedu, kus muru asemel on paks luuderohuvaip.

Pehme kliima tõttu kasvab Saaremaal palju haruldasi puuliike ja vähemharuldased on väga suured. Kuressaare lossipargis on Eesti kõrgeim punaselehine harilik pöök, suurim põldvaher ning paljud tavalised pargipuud nagu harilik hobukastan on tunduvalt lopsakamad ja kõrgemad kui Mandri-Eestis. Dendroloogide meelest väärib lossipargis kaitse alla võtmist veel üks väga haruldane puu – läiklehine pärn, mis oma 30-meetrise kõrgusega on kolm korda vägevam, kui mandril ollakse harjunud nägema.
1993. aastal loodud Eesti Dendroloogia Selts külastas Saaremaad oma traditsiooniliste suvepäevade raames, mis igal aastal toimuvad erinevas Eesti maakonnas. Saaremaal oldi viimati kümme aastat tagasi.

Kümme kõige haruldasemat puittaime Saaremaal

1. Jaapani krüptomeeria (Veiko Maripuu, Kuressaare)

Aino Aaspõllu: Jaapanist pärit taim, mida Euroopas võib kohata näiteks Musta mere või Vahemere ääres. Eestis on krüptomeeriat üritanud kasvatada paljud aiandushuvilised, ent õnnestunud on see vähestel. Veiko Maripuu krüptomeeria teeb eriliseks see, et ainsana Eestis annab see vilju ehk kasvatab käbisid. Veiko haruldused kuuluvad kindlasti Eesti kümne haruldasema puittaime hulka.
Andres Vaasa: Olen ka isiklikult Räpinas krütomeeriat kasvatanud, aga mõned talved tagasi ta paraku hävis. Olgugi et puu oli külma kaitseks kaetud ja tehtud tema jaoks praktiliselt kõik võimalik.

2. Metasekvoia (Veiko Maripuu, Kuressaare)

A. Vaasa: See on üldse kõige suurem Eestis teadaolev isend, sellist sisemaal kusagil ei näe.
Metasekvoia on Hiinast pärit puu, Shanghai haljastuses on see kõige enam levinud puu. Samuti võib teda näha mitmel pool USA-s, näiteks New Yorgis.

3. Ida-plataan (Ants Ilusa dendraarium Sõrve poolsaarel)

A. Aaspõllu: Põllumajandusteadlase Ants Ilusa plataan on Eesti suurim. Ants Ilusa dendraarium aga Eestis ja võib-olla ka terves Baltikumis üks uni-kaalsemaid, sest tal on väga palju haruldusi, mis kasvavad hästi ja viljuvad rikkalikult.
Eelmisel aastal käisime Ants Ilusa juures läti dendroloogidega, nad olid hämmingus, et sellised haruldused siin viljuvad. Ilusa dendraarium oleks väga hea seemnebaas, sest sealsed taimed on osutunud külmakindlaks.
A. Vaasa: Ida-plataan on Lääne-Euroopa tänavahaljastuses väga levinud haljastuspuu. Kasutatakse Prantsusmaal ja ka Inglismaal parkides alleede rajamisel – ta on väga suure võra ja kiire kasvuga. Erinevaid plataaniliike kasutatakse ka Hiina haljastuses. Talub suurlinnade tolmu ja saastet, kuid Eesti sisemaa külmadele paraku vastu ei saa.

4. Tulbipuu (Ants Ilusa dendraarium)

A. Aaspõllu: Eesti suurim tulbipuu. Huvitavate lüürakujuliste lehtedega, õied on tulbisarnased, kreemjaskollakad.
A. Vaasa: Mind pani see ahhetama. Lääne Euroopas kasutatakse tulbipuud aktsenttaime ehk pilgupüüdjana. Lõuna-Eesti talviseid külmakraade tulbipuu nagu plataangi välja ei kannata.

5. Hariliku vahtra valgekirju lehtedega vorm Samuli (perekond
Salu, Tagavere)

Viimastel päevadel eesti ajakirjanduses palju kõneainet pakkunud 7-aastase Samuli Martini avastus oma vanavanemate koduaiast. Tegemist on looduses iseeneslikult tekkinud tavalise vahtra uue vormiga, mille lehed on valgekirjud ja säbrulised. Avastaja nime järgi antakse uuele vormile Samuli nimi.

6. Must mooruspuu (Igor Raenok, Kuressaare)

A. Aaspõllu: Minu andmetel toodi see puu aastaid tagasi Taškendist ja nüüd on ta viljunud juba üle 15 aasta. Mustade marjadega mooruspuu kasvab looduslikult soojades maades, viljad on tal söödavad. Nii suurt ja võimsat ning viljuvat mooruspuud Eestis teist ei ole.
A. Vaasa: Räpina pargis on kunagi kasvanud valge mooruspuu, millest jätsime meenutuseks umbes 10-cm läbimõõduga kännu.

7. Suurelehise pärna viinamarjalehine vorm ‘Vitifolia’ (Mihkel Ranna
dendraarium, Pöide vald)

A. Aaspõllu: Kaks väga võimsat ja elujõulist puud, mida võiks paljundada ja haljastuses kasutada.
A. Vaasa: Väga ilusa lopsaka lehestikuga, tiheda võraga ja natuke rippuvate okstega. Ka puud ise on hästi maalilise kujuga. Sellel puul külmaprobleemi ei ole, mistõttu kasvab ka sisemaal, aga seni on teda vähe paljundatud.

8. Hiina visteeria (Veiko Maripuu, Kuressaare)

A. Aaspõllu: Täiesti unikaalne nähtus, et meil õitseb (sel aastal kahjuks ei õitse).
A. Vaasa: Visteeria on liaan, mis soojades piirkondades nagu Krimm ja Lääne-Euroopa õitseb seinte najal. Väga õierohke, rippuvad pikad õiekobarad on lillad, roosad või valged. Kahjuks mitte meil.

9. Sookase nõgeseleheline vorm ‘Urticifolia’ (Mihkel Ranna
dendraarium)

A. Aaspõllu: Kase tüvega puu, aga lehed on kui nõgestel. Eestist teist sellist puud ei ole ja ma ei ole teda ka Baltikumis kohanud.
A. Vaasa: Eestis teadaolevalt ainuke. Harulduse astme poolest võib olla nendest üldse kõige haruldasem. Kunagine isend Tartu botaanikaaias on praeguseks hävinud. Kuna sookask on Eestis ikkagi looduslik liik, siis me teda esikohale ei pannud. Lähtusime eelkõige sellest, kuidas võõrliigid on Eestis võimelised kasvama.

10. Virginia humalpöök (Ants Ilusa dendraarium)

A. Vaasa: Seda puud on kasvatatud ka Raadi pargis. Tõstsime ta esile, et seda liiki propageerida. Virginia humalpöök kasvab Eestis üsna suurepäraselt ja talub hästi kuivust. On leplik ka pinnase suhtes.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 251 korda, sh täna 1)