Eesti elektrimajanduse valikud

Eesti elektrimajanduse valikud

 

Ettearvatult on muutunud aktuaalseteks arutelud Eesti energiamajanduse tuleviku üle. Kahtlemata on energeetika järgnevate aastate üks võtmevaldkondi, nii majandus- kui julgeolekupoliitiliselt. Siin langetatavad valikud määravad paljuski, kas Eesti tõuseb maailmamajanduse svõitjate hulka või peame leppima varumeeste pingil istuja rolliga.

Globaalsed eesmärgid kliimamuutustega võitlemiseks on seadnud Eesti energeetika täiesti uude olukorda. Elektritootmine põhineb Eestis peamiselt põlevkivil (ca 92% kogu toodetud elektrist), mis on aga teatavasti väga suurte negatiivsete keskkonnamõjudega.

Seetõttu kohustavad Euroopa Liidu eesmärgid ja Eesti kokkulepped Euroopa Liiduga meid vähendama vääveldioksiidi hulka aastaks 2012 maksimaalselt 25 000 tonnini, saavutama 2010. aastaks taastuvenergeetika osakaaluks minimaalselt 5,1% brutotarbimisest ja vähendama oluliselt kasvuhoonegaaside heitkogust.

Viimase osas on teatavasti käivitatud kvoodikaubandus ning hetkel on teadmata, milliseks kujuneb Eesti kvoot järgmisteks aastateks. Ja kui meil isegi õnnestub seekord saada sisetarbimise vajaduste katmiseks piisav hulk CO2 kvoote, hakkab EL-i eesmärk vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkogust 30% võrra võrreldes 1990. aastaga meie põlevkivienergeetikat piirama.

Kõik see räägib ainult ühte – nii edasi minna ei saa. Heitmete kvoodikaubandust ja keskkonnahoiu eesmärke silmas pidades tuleb tegeleda alternatiivide otsimisega tänasele põlevkivil põhinevale elektritootmisele. Ja lahenduste leidmisega on nagu ikka kiire.

Kuna energeetika investeeringud on suured ja mastaapsed, otsuste mõjud laiaulatuslikud, siis ei ole „energeetikalaeva” kiiresti pöörata võimalik. See nõuab koheseid otsuseid, sest tänase seisuga on vähem kui 10 aasta pärast meil olemas ainult ca 25% vajalikust elektrist. Meil tuleb anda vastus küsimusele, kust tuleb ülejäänud elekter?

Esimene langetamist vajav otsus on asuda lisaks juba renoveeritud kahele Narva Elektrijaamade katlale renoveerima veel kahte blokki. See tagaks meile aastaks 2016 koos Iru elektrijaama ja väikejaamadega ligi 50% vajalikest võimsustest.

Põlevkivi ressurss on meie tugevus

Peame mõistma, et meie strateegiliseks tugevuseks on ja jääb ka arvestatavas tulevikus põlevkiviressursi olemasolu. Peame põlevkivi kasutamise efektiivsust oluliselt tõstma, vaatama üle kaevandusmahud.

Täna on kaevanduslubasid ettevõtjatele välja antud  summaarsele aastamahule  23, 75 miljonit tonni aastas. Nüüd tuleb arutada, millised on võimalused, tagamaks täna põlevkivikasutamise kavas väljapakutud 20 miljoni aastamahu või koalitsioonilepingus oleva 15 miljoni tonnise aastamahu raamides püsimine.

Laiem arutelu peaks kaasnema põlevkivist toodetud elektri eksportimisega. Minu jaoks on taastumatust põlevkivist toodetud elektrienergia eksportimine põlevkivi põletamise sellise kasuteguri juures tulevikkuvaatavalt eetiliselt küsitava väärtusega tegevus.

Teine küsimus seondub taastuvate energiaallikate ning soojuse ja elektri koostootmisjaamade tegevuse soodustamisega. Eelmine Riigikogu koosseis võttis siin vastu otsuse oluliselt tõsta taastuvatel energiaallikatel põhineva elektri sisseostmise hinda. Seega on majanduslikud stiimulid erakapitalile investeerimaks taastuvelektri tootmisse suuresti loodud. Nüüd peab erakapital näitama, kas nendel allikatel põhinev elektritootmine on tõsiseltvõetav alternatiiv põlevkivile.

Kolmas otsus seondub viimasel ajal palju kõneainet pakkunud Balti riikide ja loodetavalt ka Poola ühise tuumajaama projektiga Ignalinas, samuti võimalike tulevikustsenaariumitega seoses Soomega tuumaalase koostöö alustamisega. Tuumajaama alases koostöös ei ole täna tehtud veel ühtegi Eesti jaoks siduvat otsust. Tuumajaama projektis osalemine täiendaks meie elektribilanssi CO2-vabalt toodetava elektriga.

Neljas otsus seondub täiendavate ühenduste rajamise ja ühenduste läbilaskevõime suurendamisega Kesk-Euroopa ja Soome suunal. Meie jaoks on strateegiliselt suure tähtsusega arvestatava võimsusega ühenduse loomine Poola ja Leedu vahel. Baltikumi võrgud on rahuldavalt omavahel integreeritud. Leedu–Poola ühendus võimaldaks meil kaaluda eraldumist Loode-Venemaa ühendenergiasüsteemist.

Ka julgeolekupoliitiliselt on see otsus suure tähtsusega. Iseküsimus on meie hoiak elektriimpordi suhtes üldse.

Viiendaks tuleb kindlasti süsteemselt tegeleda maagaasi osakaalu vähendamisega meie soojatootmises ja mitte minna elektritootmisel gaasijaamade kasutamisele, kuna see suurendaks meie sõltuvust Venemaast ja tema poliitikast veelgi.

Sellega tuleb arvestatada seni, kuni Venemaal on majandus rakendatud poliitilise eesmärkide saavutamise vankri ette. See on ka tuuleenergia kõige suurem strateegiline nõrkus. Teatavasti tuult vahel on, vahel pole.

Kui tuuleelektril on kogu elektribilansis arvestatav roll, siis on vaja süsteemi stabiliseerimiseks hetkedel, mil tuult ei ole, kiirelt käivitatavaid elektritootmise võimsusi. Jutud Rootsi hüdrovõimsuste rakendamisest ei tundu olemasoleva info juures adekvaatsed. Jääbki üle gaasiturbiinide kasutamine. Mida see tähendab meile aga julgeolekupoliitiliselt?

Kuuendaks on küsimus kindlasti energia säästmise soodustamisest. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on töötanud välja uue „Energiasäästu sihtprogrammi 2007–2013” eelnõu.

Eestis on energiatarbimine ja -kulu ühe elaniku kohta ja ühe krooni lisandväärtuse loomiseks liiga kõrge. See on valdkond, kuhu tuleb riigi ja ühiskonna tähelepanu suunata senisest oluliselt enam.

Seitsmendaks otsustuskohaks on elektrituru täielik avamine. Euroopa liitumislepingu alusel peab Eesti elektriturg hiljemalt 2008. aasta lõpuks olema avatud 35% ulatuses, 2013. aastast täielikult.

Arvestatava läbilaskevõimsusega ühenduste olemasolul on eeldused reaalse elektrituru rakendumiseks täiesti olemas, millest Eesti majandus ja inimesed peaksid ainult võitma. Siin on oluline soodustada omavahel mitteseotud tootjate olemasolu meie regiooni elektriturul.

Küsimusi, mis energeetikas ja eriti elektrimajanduses nõuavad vastuseid, on veel hulgi. Seetõttu oli Riigikogu arutelu Eesti kütuse- ja energiamajanduse arengusuundade üle sel esmaspäeval igati õigustatud.

Küsitav on aga korraldada istungit ilma ühegi sisulise alusdokumendita ja roheliste poolt pakutud lähenemisega – tuuma- ja põlevkivielekter on „halvad”, tuuleelekter „hea”. Nähes, et tänase seisuga on vähem kui 10 aasta perspektiivis selgusetu 75% Eesti sisetarbimiseks vajaliku elektri päritolu, on kõik konstruktiivsed lahendused kaalumist väärt.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 31 korda, sh täna 1)