Kaali kraatris süttis taas Päikesepoeg

Kaali kraatris süttis taas Päikesepoeg

 

Üleriigiline meteoriitikapäev Kaalis algas teaduskonverentsiga külastuskeskuses, jätkus päevakohaste filmide demonstreerimisega, kraatrite tutvustamisega looduses, Tõnis Mäe ja Kärt Johansoni kontserdiga ning lõppes Päikesepoja põlemisega järves.

Rääkides tunnustatud Kaali kraatrite uurijast Ago Aaloest ja Vello Lõugasest, kelle juubeli-sünniaastapäevadele oli tänavune meteoriitikapäev pühendatud, toonitas akadeemik Anto Raukas meteoriitika osatähtsust Eesti tutvustamisel laias maailmas.

„Meteoriitika on toonud Eestile väga palju au ja kuulsust. Kaali kraatrite meteoriitne päritolu tõestati 1937. aastal, seda esimesena Euroopas ja teisena maailmas, Ameerika Ühendriikides asuva Arizona kraatrite järel. Eesti teadlased on osalenud väga paljude kraatrite uurimisel endise N Liidu aladel. Meie meteoriitikuid on väga kõrgelt hinnatud,“ rääkis akadeemik Raukas.

Eesti taasiseseisvumise esimestel aastatel alustati Kaalis rahvusvaheliste meteoriitikaalaste nõupidamiste korraldamist. Kaali kraatrivälja baasil õnnestus akadeemik Raukasel luua küllaltki oluline geoloogiline korrelatsiooniprojekt 27 riigi osalusel.

Hinnates Aaloe ja Lõugase osa kraatrite uurimisel, märkis Anto Raukas, et mõlemad elasid ja töötasid oma ajas, kus võimalused olid tunduvalt piiratumad.

„Me peame rääkima ka Ago Aaloe ja Vello Lõugase eellastest. Nendeks olid akadeemikud geoloogiadoktor Karl Orviku ja ajaloodoktor Harri Moora. 1954. aastal loodi Eesti Teaduste Akadeemia meteoriitikakomisjon, mida juhtis akadeemik Karl Orviku. Just tema saatis nooremteadur Aaloe Kaali kraatreid uurima. Hiljem sai Ago Aaloest vanemteadur. Esimese detailse Kaali kraatrite morfoloogilise kirjelduse koostas juba Ivan Reinwald, kellel oli väga vähe võimalusi maapinna puurimiseks. Tol ajal ei olnud ka veel geofüüsikalisi uurimismeetodeid. Aaloe aga suutis uurimistöösse kaasata väga erinevate erialade teadlasi – nii biolooge, geofüüsikuid kui ka teiste teadusharude esindajaid. Omal ajal kujunes Kaali N Liidu teadlastele üheks meeliskohaks, sest Kaali kraatrid on ju niivõrd hästi morfoloogiliselt säilinud, et siin sai alati katsetada uudseid uurimismeetodeid ja otsida uusi lahendusi,“ meenutas Raukas.

Ago Aaloe uuris Kaalis meteoriidi langemise jälge, leides kraatrite löögikoonused. Need olid uurimistöös uudseteks lähenemisnurkadeks.

Arheoloog Vello Lõugas pidas Kaali järve pühaks paigaks, kuhu muinasajal visati ohvriande. Õnneks on filmimehed salvestanud üsna palju Saaremaa juurtega arheoloogi arvamusi ja selgitusi ühele või teisele uurimisobjektile. Konverentsil osalejail oli seekord hea võimalus vaadata vanu filme, kus Vello Lõugas hea jutumehena tõi esile Kaali järve kui muinasaja
saarlaste püha ohvripaiga.

Lõugase kolleeg ja õpilane Ants Kraut kordas veel kord üle oma kunagise õpetaja põhiseisukohad ning näitas peakraatri vallil kätte need kohad, mida arheoloogid on juba üsna põhjalikult uurinud. Tõsi, eks Lõugas ja tema kolleegid lootnud leida rohkem unikaalseid esemeid, kuid ka väljakaevatud palad viitavad sellele, et aastasadu tagasi elasid kraatri ringmüüriga ääristatud alal inimesed.

„Juba esimeste kaevamiste ajal köitis meid mingisugune kiviaia tald, mis ümbritses peaaegu kogu kraatrit. See on märgitud ka XVII ja XVIII sajandi kaar-tidel,“ nentis Vello Lõugas ligi 30 aastat tagasi tehtud telesalvestuses.
Arheoloog Tanel Moora meelest peaks Kaali kraatreid tasa ja targu edasi uurima.

„Mina olen arheoloog ja muinasteadlane ning tean, et elu käib pikkamööda. Kes tahab kohe tulemust kätte saada, see võib kergesti varba veriseks lüüa. Kui inimene tahab ruttu midagi saada, siis kulub palju raha ja töö läheb nässu. Sellepärast ei pea Kaali uurimistööks üldse niipalju raha eraldama. Kõigepealt tuleb otsida üks entusiastlik inimene, Vello Lõugase järglane. Küll ta leiab raha ja toetust ning asi hakkab minema. Siin jagub tööd veel mitmele põlvkonnale ja paljudele teadlastele,“ märkis Tanel Moora.

Tõepoolest, Kaali järv võib peita endas veel väga palju saladusi, nagu ütles Riho Västrik filmis „Kaali saladus“. Jätkugu teadlastel huvi ja südikust maailma ühe unikaalsema loodusnähtuse uurimisel.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 93 korda, sh täna 1)