Toodame oma energia ise

Riigikogu erakorralisel istungil 13. augustil pidanuks räägitama energeetikast. Paraku märkis end kohalolijaks vaid 36 saadikut, mistõttu kvoorumit kokku ei saadud.

Tegelikult oli kohal üle poole Riigikogu koosseisust, kuid valitsuskoalitsiooni liikmed end kohalolijaiks ei registreerinud. Keegi võimupartei esindajaist pakkus välja, et valitsema jäädakse vähemasti paarikümneks aastaks, ainult valimised, mis hirmkalliks kujunevad, tuleks ära jätta – odavam on partnerid ära osta.

Ei usu nii pikaajalisse riigipiruka söömisse. Valimisplatvormil jagatud odava platskaardiga – 15 aastaga viie rikkama Euroopa riigi hulka – meil pehmesse vagunisse paraku asja pole.

Energeetikaküsimustega jätkatakse sügisel, kuigi asjad selles vallas suisa karjuvad otsuste tegemise järele. Aastal 2016 Narva Elektrijaamade vanad blokid enam töötada ei tohi. Pelgalt õhumüügiga lampi põlema ei pane, pealegi on Euroopa Komisjoni otsusega langetatud Eesti kasvuhoonegaaside heitekvoote seniselt 18 miljonilt tonnilt 12 miljonile tonnile aastas.

Eelmisel majandusaastal vähenesid Eesti Põlevkivi müügimahud, kuna Eesti Energia ostis elektrit Lätist ja Leedust ning müüs seda kasuga edasi Soome.

Teiseks kondiks hambus on Ignalina tuumajaam, kus valitsusel on tulnud pidevalt taganeda. Praegu on osaluseks jäänud vaid 20 protsenti. Energeetikaspetsialistid on välja öelnud, et kui Leedus antakse käiku 1000-megavatine tuumajaam, siis seda on vähem, kui annab energiat meie üks elektrijaama blokk. Ühe tuumajaama ehitamine on aga kordades kallim kui põlevkiviblokkide ehitus.

Eesti Energia kärarikastest projektidest on jäänud vaid tuulesosin: aastaga käivituma pidanud Narva tuulepargist või Jordaania põlevkivimaardlate hõivamisest pole kippu ega kõppu.

Tegelikult tuleks aga korras hoida oma põlevkivienergeetika ja teha selgeks, kuhu uued blokid rajada. Reaalne on, et Eesti on ka järgmised 50 aastat riik, kes ise oma elektrienergia toota mõistab.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 65 korda, sh täna 1)