Tõde teeb meid vabaks

Tõde teeb meid vabaks

 

Hirvepargi meeleavaldus, millest 23. augustil möödub 20 aastat, on saanud Eesti rahvusliku kodanikualgatuse sümboliks. Seda võib õigustatult pidada vabaduse teadliku kättevõitmise protsessi esimeseks teetähiseks.

1980-ndate teise poole esimesed protestialgatused, mis said võimalikuks Mihhail Gorbatšovi algatatud perestroika vabamates oludes, kasvasid välja Eesti kultuuri ja elukeskkonna kaitsmise vajadustest. Seevastu Hirveparki kogunenud inimesed sisenesid omamoodi miiniväljale. Selleks oli ajaloo ja poliitika ülitundlik valdkond, mida kommunistlik diktatuur kõige kiivamalt kontrollis.

Väljakutse valele

Tõsi, kahekümne aasta eest ei nõutud Hirvepargis veel vabadust ega omariiklust. Küll aga nõuti valjuhäälselt ajaloolise tõe kindlakstegemist.

Juba Solženitsõn oli oma 1970-ndate aastate murrangulises kirjutises „Elagem ilma valeta” osutanud totalitaarse süsteemi tuginemist kahele sambale – vägivallale ja valele. Viimased on teineteisest sõltuvad – üksi jäädes ei suuda kumbki neist püsida. Stalini–Hitleri kurikuulsa sõpruslepingu 48. aastapäeval esitas Hirvepark väljakutse valele.

Usuti, et Nõukogude–Saksa 1939. aasta 23. augusti pakti salaprotokollide avalikustamine paljastab Moskva ametliku vale, nagu astunuks eesti rahvas 1940. aastal vabatahtlikusse abiellu Nõukogude Liiduga.

Hirvepargis alguse saanud Eesti rahvusliku vabadusliikumise motoks võiks olla „tõde teeb teid vabaks”. Pärast Hirveparki selgus vähem kui aastaga tõde 1939. ja 1940. aasta sündmuste kohta. Selle tulemusena sattus segadusse ja kaotas enesekindluse ka vägivald, mis oli siiani harjunud jagamatult võimutsema.

Täna, kahekümneaastase distantsiga võib tõdeda üht – Hirvepargi kodanikualgatusega astuti esimene samm täiesti uuel teel. Hirvepargi ürituse õnnestumine asetas Eesti järgnevad sündmused rahvuslik-demokraatliku arengu rööbastele, mis hakkasid järjest selgemalt viima ehtsa iseseisvuse taastamise poole.

Rahvuslik kodanikualgatus

Järgnesid allkirjade kogumine stalinismiohvrite mälestuseks ning MRP-AEG infobülletäänide publitseerimine. Murranguliseks kujunes 1988. aasta, mille märksõnad ja tempod kujundati uute rahvuslike kodanikualgatuste käigus.

„Ametlikul” võimul jäi üle vaid nendele reageerida. Veebruaris tähistati rahva omaalgatuse korras Tartu rahu 68. ja Eesti Vabariigi 70. aastapäeva, millest kompartei ja nõukogude võimu ladvik jäiselt distantseerus, olles üritanud esimest üritust Tartus jõuga lämmatada.

Kuid just need Hirvepargi edust inspireeritud rahvuslikud meeleavaldused viisid poliitilisele läbimurdele, mille edasisteks etappideks olid aprilli muinsuskaitsepäevad Tartus, 1988. aasta suvised öölaulupeod, Eesti pikim poliitiline pikett Draamateatri ees juunist oktoobrini (nõudega vabastada viimased süümevangid), Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) rajamine 20. augustil Pilistveres ning septembrikuine „Eestimaa laul“.

Hirvepargist ulatub niisiis rahvuslike kodanikualgatuste loogiline rida kuni Eesti Vabariigi taastamiseni 20. augustil 1991 rahvusriigina, õigusliku järjepidevuse alusel.

Hirvepargi meeleavalduse õnnestumine johtus suurel määral kodumaa rahvuslaste ning Eesti pagulaskonna aktsioonide heast omavahelisest koordineerimisest. USA Balti aktivistidele võlgneme tänu rahvusvahelise ajakirjanduse tähelepanu ettevalmistamise eest.

Nende aktivistide organiseeritud USA senaatorite kiri M. Gorbatšovile, mis saadeti välja paar päeva enne 23. augustit, tõkestas suure tõenäosusega ürituse jõuga mahasurumise kavad.

Hirvepark koos analoogiliste demonstratsioonidega Riias ja Vilniuses kujunes Balti rahvaste saatuse teema läbimurdeks maailma avalikkuse teadvusse. Eesti, Läti ja Leedu meeleavaldused kajastusid 24. ja 25. augustil paljude välismaiste ajalehtede esilehekülgedel.

Hirvepargi tähtpäev on hea põhjus teadvustada Eesti ainulaadseid kodanikualgatusi, et iga koolilaps võiks nende üle Eesti Vabariigi 90. aastapäeva lähenedes uhkust tunda.

Kultuuriselts Hirvepark koostöös Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami bürooga tähistab 23. augustil esimese Hirvepargi meeleavalduse 20. aastapäeva teaduskonverentsi, temaatilise postmargi ja kogumiku „Hirvepark 1987“ väljaandmisega. Kell 16–19 ootame kõiki kontsert-kõnekoosolekule Hirvepargis.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 24 korda, sh täna 1)