Na, tervidust teitele!

Vaada, möni asi sii ilma peel teeb ühna äkiste kommerlinks, a teina asi vedib ja vedib ning pööruks äi saagid.

Vaada, ma jühtusi jälle ühe peeva Kärdel köima, nehja et parajate oli pintsipeev ka ee olnd, siiss ma mötlesi ennast vehe asjemaks ning akasi Keskväljagu eeres vaatma, kus sooliga sesse midad muljuda saaks.

Paistiskid seel, kus enne vanaste viina pood ehk punane pood oli, suur vägev silt, mes teedustas, et see oo Nordtooder. Ma aesi jälad vehe pitkemald köhu alt välje ning vaosi uksest sesse. A, oh jeedam, jeedam – äga ma pole pakust kaugemale saandkid, järjekord oli nii pitk! Müs moodi nee noorigud kandigudega seeld vaheld läbi pressist, see oo mool siiamani täiesti aru saamada asi.

Mool köis korra möte peest lebi, et äkist jägadakse sii kehvemadele linna inimestele suppi, a nee reekist vööramaa keeles ning ma äi usus, et Soomes asi nii persses oo, et ilma meite abita änam ing sees seista p´tahagid mette.

Ning teedsa, mes välje tuli – naad ootast oopis kemmergu järjekordes, sööma tahtjaid pole suurd midad olnd. Ma sai kinasti laua teha ning köhu ka täis ja siiss ma vehe uurisi, et miks see asi sedamodi oo.

Vaada, tuleb välje, naagut sa teed – äga meite peelinnas jo kemmergud äi ole. Sennest oo vaada, et terve iseseismise aja reegit, a ädast kaugemale äi ole saand. Ning pane sa ka nüid easte tehele, kui sa Iiumaale peeksid tulema ning Kärdel pitkemald asju tahad aeda – kuni kella kolmeni peeval saad sa turul oma vajadust ee rahulda, siiss pantakse see uks seel kinni.

Järgmine tärmin oo kell viis kulduurimajas, na see oo ka väljagu eeres ning oo soo viimane vöimalus, sest olga sool vai köht lahti, aeg jooseb kinni ning uks pantakse lukku. Muidud oo veel vöimalus seel ülevel Ardeesia kohvigus, a seel köib keik asi jüba raha eest ning järjekordes seismise jäuks ruumi äi ole.

Ma mette aru äi saa. Sii oli jo möni aasta tagas rehnut ka valmis, et nöuke majapidamine leheb maksama midad 1,2 miljunid krooni. A nüid oo ehidamise innad nii körgeks löind, et kemmergud alla 2 miljuni änam valmis äi saagid. Kui linnavalitsusel muidud nöuke plaan oo, et alla viite miljunid ültse ehidama äi akadagid, neh, siiss oo teina järg ning medel pole muud, kut veel kümme aastad oota. Kui siiskid.

A mes see öige pöhjus oo, et seda ühekorra valmis äi ehiadada, kis seda teab, a jo see kunagid välje ka tuleb. Sest ma ühe öhta kuultsi televiisurist senne va Veetnami söa kohte nöukest jüttu, et ammeeriklast kautast senne oopis Saigooni litsimajades, mette lahingus. Jaah! A, oo see tösi, et teitele oo Kuresaardes kaheksa avalikku kemmergut, kus luhasta nenda palju kut tahad, kiskid soo keest raha küsima äi tule. Ma tegi sii ka vehese rehenduse, et kui teite peelinnas tuleb ega kahe tuhande elaniku kohta üks nöuke köimakoht, siiss meitel Kärdel peeks neid olema kaks – a needsa– pole ühtegid mette.

A midad teistmoodi asje oo siiskid sii ka, sest vaada, meite tarbijade ühistu sai 100- aastaseks ning senne jäuks peeti Suuremöisas egavene pidu maha. Seel oli midad 30 erinevad virmad, kis keik oma asju pakkust ning senne peeva kohta saab täiesti öölda, et oli tarbijade peev, sest ükskeik, mes putka juures sa vaatma jähid, egast poold vöisid ainuld tarbida ja raha pole ka kiskid küsind. A äga see peev pole siiss mool mette rahulisti löind, sest vanamor oli ka jo seltsis.

Seel oli midad uuemad öllesortist, mes ma pole nändkid olnd, nehja kui ma oligid, oleks ikka ea pöhjus olnd suu magusaks tehje, sest kangemad kraami pakudi sörmkübara seest ka. A kussa sennega – nii kut mo pee akas vehe aisaotsast körvale vaatma, nenda oli vanamori nukk mool ribide vahel. Sedamodi ma pidigid jölkuma kaks tund aega nat priipassi obune ning pidu oli mo jäuks ühna paras kannadus.

Kodu vetsi ma pliita ees sokid ka maha ning mötlesi, et ma jahuda vehe jälgu. Kui siiss vanamor nägi ja pani kohe öilama, et vanames so kannad jo korpas ning löhki, et ermus asi! Neh, äga nee pole siiss ühe korraga löind – terve sui klodi peel nurkade vahel, vahel unustad kummisaapud ka jälga ning palju siiss senne jäuks taris oo, et jälad ukka lehtvad. Vanamor teedis, et keikse param ravi pidi senne jäuks kusi olema, see pidi terveks tegema ning oo jüba vanast aeast teeda. Neh, ma tea seda ise ka ja ma mötlesi, et kuramas, ma oleks pidand ikka senna Nordtoodri juure passima jeema. Kui keik see laine üle moo kandade oleks uhat, oleks nee varsti titeroosad ning pehmed olnd. A mool oo oma rohi…

Kui ma tuppa tuli ja vanamor mo kandast vaatas, oli ta imestuse kee ühna ümmargune, et kus ma jälad nii easte korda sai, et taal jo ka sennega prubleem. Ma ütlesi, et see oo väga lihtne – senne jäuks oo taldlihvija. Ning et ma pole pidus suud mette kasta saandkid, pani ma veel juure, et nee oo jüst senne jäuks ning naistele müidakse neid poodis äraldi.

Jo saab nähje, mes ta oome umigu teeb, a ma arva et kimab pussi peele ning Kärdele.

Neh, olga ning!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 17 korda, sh täna 1)