Täieliku korra näilikkus

Täieliku korra näilikkus

 

USA riigikontrolör võrdles Ameerika Ühendriike Rooma impeeriumiga selle huku perioodil.

Nagu teada, haaras Ameerika Ühendriike hiljuti hüpoteegikriis, mille mõjud andsid end tunda kogu maailma valuutabörsidel. Kriisi kulmineerumise ajal tegi USA riigikontrolör (Comptroller General) David Walker ettekande, milles ta teravalt kritiseeris võimul oleva valitsuse eelarvepoliitikat ja tõi välja lausa „hirmuäratavad” kaugemad prognoosid.

Walkeri sõnul tasuks kujunenud olukorras veidi mõelda kolmele põhjusele, miks ikkagi varises kokku Rooma impeerium – nendeks põhjusteks olid kommete ja poliitilise kultuuri allakäik, võimulolijate liiga suur enesekindlus ja riigi liiga suur sõjaline osalus välismaal. Kuid samuti tasuks veidi mõtiskleda ka USA keskvõimu vastutustundetu eelarvepoliitika üle. Kõik need tunnused – nii väidab Ameerika riigikontrolör – iseloomustavad suuremal või vähemal määral praegu USA-s valitsevat olukorda.

Kaks dokumenti

Dokumente, mida David Walker avalikkusele esitles, oli tegelikult kaks ja mõlemad need avalikustati 7. augustil. Neist esimene, kus on möödaminnes ka tehtud vihje Rooma impeeriumile, kujutab endast riigikontrolöri 14-leheküljelist kõnet. Kõne pealkirjaks on „Valitsuse ümberkujundamine (transformation) vastavalt XXI sajandi vajadustele” ja see ei toetu mitte niivõrd statistilisele analüüsile kuivõrd kainele mõistusele.
Kuid selleks, et oma palju norivamate ja südikamate oponentiga võidelda, koostas USA riigikontrolör veel ka teise, 50-leheküljelise dokumendi, mis kannab pealkirja „Ameerika Ühendriikide finantsolukord ja eelarveline tulevik”.

Kolm tähtsamat argumenti

Ameerika Ühendriikide riigikontrolöri küllaltki pessimistlikud tulevikuprognoosid toetuvad kolmele argumendile.

1. Riiklike kohustuste järsk kasv

Lähemate aastate jooksul astub USA ajajärku, kus pensionile hakkab siirduma Ameerika Ühendriikide ajaloo kõige arvukam põlvkond – need on sõjajärgse nn beebibuumi ajastu lapsed (mõeldud on aastaid 1946–1964, mil sündimus Põhja-Ameerikas, paljudes Euroopa riikides ja mujal järsult kasvas – toim). See aga toob endaga kaasa pensionikulude kiire kasvu. David Walkeri väitel on see protsess juba tasapisi alanud.

Kui aastal 2000 moodustasid USA riiklikud kohustused koos riigivõla ja pensionidega 6,9 triljonit dollarit, siis aastaks 2006 oli see summa kasvanud 10,4 triljoni dollarini. Juurdekasv on enam kui pooleteistkordne.

Sellele lisaks arvutas Walker välja riigi kaudsete kohustuste mahu, mis vaadeldavatel aastatel eelarvet ei puudutanud, kuid kavandati täitmiseks järgnevatel aastatel. Kui 2000. aastal oli selliste kohustuste kogusumma 13 triljonit dollarit, siis kuue aasta pärast võrdus see summa juba peaaegu 39 triljoni dollariga.

Järelikult võib öelda, et Ameerika Ühendriikide otsesed ja kaudsed kohustused suurenesid kuue aastaga 2,5 korda – 20 triljonilt dollarilt 50 triljoni dollarini. See summa ületab peaaegu neli korda riigi sisemajanduse koguprodukti (SKP), mis CIA World Factbook’i andmetel on 13,2 triljonit dollarit.

Jagades kõik need riiklikud kohustused Ameerika Ühendriikide elanikkonna arvuga, selgub, et iga ameeriklase kohta tuleb rahalisi kohustusi keskmiselt suurusjärgus 170 000 dollarit. Kui aga võtta arvesse vaid tööhõivega haaratud inimesed, siis tuleb võlg veelgi suurem – iga inimese kohta umbes 400 000 dollarit.

2. Surve ravi- ja sotsiaalkindlustusele

Edasi kirjutab David Walker sellest, et USA riigieelarve jätkuv defitsiit asetab löögi alla ravikindlustusprogrammi Medicare (tegemist on USA tervisekindlustusprogrammiga, mis hakkas kehtima 1965. aastal) ja kogu sotsiaalkindlustuse. Aastaks 2040 – nii vähemalt prognoosib Ameerika Ühendriikide riigikontrolör – on ravi- ja sotsiaalkindlustuse summaarne puudujääk umbes 800 miljardit dollarit.

2027. aastal lakkab kasvamast eakatele, õnnetusohvritele ja invaliididele mõeldud kindlustusfond OASDI (Old-Age, Survivors and Disability Insurance), kuid aastaks 2041 on see fond end täielikult välja kurnanud. Medicare’i kindlustuse lõpp saabub aga USA riigikontrolöri arvates veelgi varem, sest näiteks juba aastal 2019 on kõne all olev fond niivõrd kokku kuivanud, et tal jagub raha ravikulude kinnimaksmiseks vaid 80% ulatuses.

3. Muutmist vajab kogu süsteem

Pärast sellist pessimistlikku prognoosi teeb USA riigikontrolör loomulikult ka omapoolsed ettepanekud, kuidas olukorda parandada. Tema arvates pole vaja üksikuid konkreetseid muutusi – reformimist vajab kogu süsteem tervikuna, sest praegu Ameerika Ühendriikides kehtiv maksu- ja eelarvepoliitika ei ole kindlustunnet tagav ega garanteeri piisavalt kiiret ja jätkusuutlikku arengut.

Arvutused näitavad, et kuna jätkub USA elanikkonna juurdekasv, mis paratamatult toob kaasa sotsiaal- ja ravikindlustuseks mõeldud kulude kasvu, siis on kõige selle tagajärjeks riigieelarve süsteemne puudujääk. David Walker väidab, et kui kurssi kohe ei muudeta, siis tuleb aastal 2040 Ameerika Ühendriikide föderaaleelarve kulusid kärpida tänasega võrreldes ligi 60%, kuid samal ajal tuleks makse kahekordistada.

Tõsi, majanduskasvu mõningane kiirenemine aitab USA föderaalvalitsusel tekkinud probleeme mõnevõrra leevendada, kuid riigikontrolöri arvates pole see lahendus.

Et kõigi ülalpool loetletud probleemidega lõplikult toime tulla, selleks peaks – nii on öeldud USA riigikontrolli ettekandes – Ameerika Ühendriikide SKP iga-aastane juurdekasv olema mõõdetav kahekohalise arvuga ja seda järjepidevalt vähemalt lähema 75 aasta jooksul. Võrdluseks olgu ära toodud, et 1990. aastatel kasvas USA SKP keskmiselt 3,2% aastas.
Minu kodumaa nõrgeneb

Siit teeb David Walker järelduse – USA nõrgeneb. Vaatamata sellele, et Ameerika Ühendriigid on praegu ikka veel superriik, jätavad tema majanduslikud, sotsiaalsed ja teised näitajad siiski paremat soovida. Kui võrrelda Ühendriike teiste Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) kuuluvate maadega, siis ilmneb, et USA platseerub selle organisatsiooni 28 riigi seas alles 16. kohale.

Ameerika riigikontrolöri ettekandes on öeldud, et majandusliku nõrkusega võib võidelda erinevalt. Nii näiteks on seal ära toodud meetmed, kuidas suurendada kogu riigieelarveprotsessi läbipaistvust – kasutusele tuleks võtta nn võtmeindikaatorid, mis võimaldaksid USA edusamme teiste riikidega võrrelda, kuid tuleks arutada ka võimalust võtta riigieelarve vastu enam kui üheks aastaks ette jne.

Mis puudutab nn võtmeindikaatorite juurutamist, siis kasutavad neid juba praegu Austraalia, Uus-Meremaa, Kanada, Suurbritannia ja veel mõned riigid. Tõsi, see pole kaugeltki imeravim kõikide haiguste vastu, kuid sellise majanduslike indikaatorite valimi on enda jaoks välja mõelnud iga riik, kes on kokku puutunud majandusliku kriisi või seisakuga.

Kuid peamise soovituse hoidis USA riigikontrolör David Walker kõige lõpuks, n-ö maiuspalaks. Pärast mitmeid lehekülgi erinevaid graafikuid ja jooniseid teatab ta oma ettekandes, et peale riigieelarve defitsiidi on Ameerikas veel üks defitsiit – s.o poliitiliste liidrite defitsiit. Kujunenud olukorda soovitab ta parandada viie komponendi abil – nendeks on julgus, ühtsus, loominguline lähenemine, partnerlus ja ühiskonna mõistlik juhtimine.

David M. Walker
(sünd. 1951) – USA seitsmes riigikontrolör (Comptroller General of the United States). Oma 15-aastast ametiaega alustas 1998. aasta
9. novembril. Ametisse määrati USA endise presidendi, demokraat Bill Clintoni poolt.
Allikas: U.S. Government
Accountability Office

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 37 korda, sh täna 1)