Muinastuli ootas Koguval üle-mere märguannet

Muinastuli ootas Koguval üle-mere märguannet

 

See ei ole jaanipäev, ütlesid kohalviibijad, kuigi toimuv väliselt kõige enam just seda meenutas. Laupäeval oli Muhus Koguva külas kiigeplatsil süüdatud vägev lõke, selle ümber oli kogunenud muinastulede ööd tähistama suur hulk rahvast.

Tantsiti, mängiti pilli, lauldi ja tunti end muidu hästi. Kokku on tulnud muhulased, Muhumaa sõbrad ja külalised, kauged sugulased ja muidugi ka saarlased, ütles õhtu läbiviija Muhu muuseumi juhataja kohusetäitja Meelis Mereäär.

Muinastulede öö kannab endas Läänemere rahvaste iidsete aegade traditsioone, mida nüüdseks juba 7–8 aastat ka Koguval au sees peetud. Järgides viikingite ajast pärit kommet mererannas märgutuled süüdata, tehakse tänapäeval lõkketuld augustikuu viimase laupäeva õhtul kell 21.30 mõnel mereäärsel lõkke- või kiigeplatsil. Koguval süüdati tuli juba kell 20, lihtsalt selleks et varakult märku anda, kus vanu traditsioone austatakse.

Muinastulede öö tähendus on säilinud tänaseni. Sellesse mahub kolm soovi: teadvustada oma pärinemist mererahvast, näidata oma head tahet ja valmisolekut kokku hoida ja üksteist toetada ning läbi tule ja vee saada ühtseks, liituda eestlastega mujal järvede ääres, rahvastega merede ääres.

Muinastulede algne funktsioon oli ulgumerelt kuni sisemaani ulatuv valvesüsteem. Sellesse pidi oma kindlaksmääratud panuse andma iga ranniku kogukond, kandes küllalt ranget vastutust teate mitteedastamise korral.

Muistsete märgutulede taaselustamise algatas Turumaa kultuurinõukogu ja esimesed muinastuled süüdati Soomes 1992. aastal. Muinastulede kett on liikunud üle Põhjalahe Ahvenamaa kaudu Rootsi, lõkkeid süüdatakse Läti, Leedu, Poola, Saksa ja Taani randades, Eestis Läänemere ääres ja ka sisemaal.

Meelis Mereäär, Koguva muinastulede öö läbiviija:
Vanasti oli tuledega märguandmise traditsioon. Kas kaluritele merel – et siin on sadam – või siis anti mingi teade edasi vastaskaldale, aga tänapäeval sümboliseerib see Läänemere äärsete rahvaste ühtsust. Lõket tehakse täna ka Soomes, Rootsis, Taanis, Põhja-Saksamaal, Poolas; Saaremaal, Hiiumaal ka.

Muhulased tahavad olla esirinnas, teha kõige varem ja kõige kõrgem lõke, et saarlased näeksid. Mõnel aastal on vastaskaldal ka lõke olnud, aga täna pole veel näha. Me ühendasime selle lõkke täna päeval toimunud Saaremaa ja Muhumaa külapillimeeste lustipäevaga. Külas on ka Riia meesansambel.

Muinastulede öö Koguval on mõnus improviseeritud lõkkeõhtu mõningase minupoolse juhtimisega. See ei ole jaanipäev. See on meie jaoks teise tähendusega. See on suve lõpetamine. Ühest küljest lõbus üritus, teisest küljest veidi nukker meenutus möödunud suvest.

Koguval mängisid pillimehed kordamööda vanu lugusid ja kui mõni tuttav lauluke juhtus olema, laulsid külalisedki kaasa. Vahepeal esines paar meeskoori.

Lapsed mängisid uka-ukat, teisal aga tantsisid lõbusad täiskasvanud perekonnavalssi. Vankriga toodi kosutuseks magusa lõhnaga rüübet, mille vastu tundis eriti suurt huvi üks dalmaatsia koer.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 95 korda, sh täna 1)