Kui raskelt me maandume

Kuigi ajaleht Financial Times prognoosib Balti riikide majandusele rasket maandumist, on meie rahandusminister Ivari Padar üllatavalt optimistlik, sest hiljuti valminud prognoosi toel pole rahanduse ja eelarve pärast vaja kellelgi muret tunda. Samas on aga Baltimaade kiire majanduskasv ja selle struktuur pannud muretsema mitmed rahvusvahelised reitinguagentuurid.

Postimehe andmeil muutis Standard & Poor’s Eesti pikaajaliste kohustuste reitingu väljavaate juba juulikuu esimesel nädalal stabiilsest negatiivseks, sest kiiresti suureneva välise tasakaalustamatuse tõttu kasvas majanduskasvu järsu aeglustumise oht. Sama saatus tabas Leedut juba mais ning negatiivne hinnang on antud ka Läti tulevikuperspektiividele.

Balti riikide majanduskasvu tõukavad tagant sisenõudluse suurenemine, palkade tõus ja laenud, mille tagajärjeks on hoogustuv import, kõrge inflatsioon ja kinnisvarahindade kerkimine, selgitab ajaleht.

Palkade tõusmine rohkem kui viiendiku võrra aastas, mis ületab tootlikkuse kasvu, piirab kohaliku tööstuse konkurentsivõimet, samas kui import kasvab juba niigi märksa kiiremini kui eksport.

Rahandusminister Ivari Padar teatas aga 22. augustil, et rahandusministeerium kärpis kevadise majanduskasvu prognoosi 8,3 protsendilt 7,3 protsendile, inflatsiooniprognoosi tõstis aga 7,4 protsendi peale. Samas kasvas järgmise aasta riigieelarve oodatav maht 96 miljardi kroonini.

Ettevõtja Rein Kilk pole kuigivõrd optimistlik ja leiab Äripäevas, et oodanuks rahandusministrilt pisut rohkem sisulist analüüsi. Ka mööblifirma Standard omanik Enn Veskimägi on kinnitanud, et peab majanduskavu prognoosi väga optimistlikuks, kuna palgakasv on võrreldes reaalse tootlikkuse kasvuga väga suur.

Tundub, et hoopis raske maandumine on alanud, sest kas poole aastaga 12 protsendilt 7,3 protsendile kukkunud majanduskasv on ikka pehme maandumine?

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 34 korda, sh täna 1)