Kividest lapitud tornid risustavad Saaremaa rannikut (34)

Kividest lapitud tornid risustavad Saaremaa rannikut

 

Inimkätega randadesse rajatavad kivitornid on looduskaitsjate sõnul taunitavad, kuna tegu on mereranna reostamise ja varisemisohtlike objektidega. Seadusandlus on selles valdkonnas aga reguleerimata.

Mustjala vallas asuvas Tagaranna külas on mererand täis sadu kividest laotud torne, mille kõrgus ulatub paarikümnest sentimeetrist kolme meetrini. Kohati on näha, et tegu on tõelist ehitusoskust nõudnud rajatistega.

Samasugust pilti võib kohata ka teistes Saaremaa randades, kus ehituseks vajalik materjal rannas olemas. Maavalitsuse peaspetsialisti Leo Filippovi arvates on tegu inimeste ürgse instinktiga jätta endast maha mingi märk.

Samuti on Filippovi sõnul seda teemat „positiivses” mõttes võimendanud ka meedia, kajastades näiteks kuldseks värvitud (kunstilisi) kive Ohessaare pangal, samuti turismiprospektid, mis näitavad ehitisi kui Saaremaa tõmbenumbreid.

Muudetakse loodust

Looduskaitsjad nimetavad seda aga ranna reostamiseks, kuna muudetakse ranna looduslikku olemust. Filippovi sõnul on taoliste tornide ehitamine ka ohtlik, kuna eelkõige ei oska näha ohtu meetrite kõrguste ilma sideaineta ehitatud tornide võimalikus varisemises rannas liikuvad lapsed.

Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Brita Merisalu kinnitusel on ministeeriumi arvates taoline käitumine taunitav, kuna tegu on kunstlike rajatistega, mis ei kuulu ranna loomulikku koosseisu. „Teatud mõttes võib neid torne võrrelda grafiti või välimust rikkuva haigusega,” sõnas Merisalu.

Seaduses on auk

Saaremaa keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialisti Mari Koppel-Leppiku sõnul on taoline tegevus taunitav, kuna looduses liikudes on hea tava, et inimene ei jäta endast maha silmaga nähtavaid jälgi. „Võrdluseks võib tuua meenutuse Suure Kodumaa ajast, kui kõik kohad olid täis kritseldusi à la Siin viibis Kolja,” toob Koppel-Leppik näite, kuidas käituda ei tohiks.

Tema väitel taolise juhtumi puhul kedagi vastutusele võtta aga ei saa, kuna seadusandlus on selle koha pealt reguleerimata. Sama kinnitab ka Leo Filippov, kes lisaks märgib, et ükski ametkondadest ja omavalitsustest ei ole teadaolevalt vastutust toimuva eest võtnud.

Lükakem ümber

Mari Koppel-Leppiku sõnul viivad sügis- ja kevadtormid õnneks enamiku taolistest ehitistest minema. Kuid suviti on otse silmnähtav, et ehitajate innukus sellest ei rauge. Leo Filippovi arvates tuleks tornid lihtsalt ümber lükata ning ta soovitab inimestel leida endale rannas muud asendustegevust, nagu näiteks merekohina kuulamist või lutsuviskamist.

„Kui saarlased ise võtaksid tauniva hoiaku ja lükkaksid üleslaotud kivisambad järjepidevalt ümber, siis aja jooksul ladujate hoog raugeks ja meie paerannad on jälle kaunid oma looduslikus olekus,” sõnas Filippov.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 133 korda, sh täna 1)