Linnainimesest maainimeseks, palgatöölisest ettevõtjaks

Linnainimesest maainimeseks, palgatöölisest ettevõtjaks

 

Muhu saare Nautse küla Laasu talu perenaise Helena Eriku ühe sisuka konverentsiettekande pealkirjale, mille laenasin leheloolegi, võib täpsustuseks lisada veel näiteks tartlasest muhulaseks või lotomüügijuhist looma- ja linnukasvatajaks.

„Olen elanud Tartus linnainimese elu peaaegu 50 aastat. Viimane töökoht oli Eesti Loto kagupiirkonna ärijuht. On-line loteriid käivitusid edukalt ja Eesti Loto lülitus Vikingloto süsteemi. Ärijuhtide ametikohad koondati. Muutused leidsid aset ka Livikos, kus töötas abikaasa. Meie, kohe viiekümneseks saavad inimesed, seisime küsimuse ees, kas minna palgatöölisteks ja oodata järgmist koondamist või jätkata ettevõtjaina,“ jagas aasta tagasi konverentsisaalis kuulajaile kogemusi nüüdne edukas talupidaja Helena Erik.

Jaanalinnutaluna populaarsust kogunud Laasu meelitab huvilisi mitte üksnes lennuvõimetute hiigellindudega, vaid pilku püüavad eksootilistest lindudest veel emud ja nandud ning loomadest kängurud, šoti mägiveised, gallowid (lihaveised) ning ponid.

„Meie farmis on teil ainulaadne võimalus Eestis näha punakängurut. Väikesest farmipoest saab osta sulgi, mune, liha ja jaanalinnunahast valmistatud tooteid,“ seisab Laasu talu tutvustaval kodulehel turistile.
Külalisi käib Laasul tõesti palju. Möödunud pühapäeval ei tahtnud autod parklasse ära mahtuda. Helena pajatas lätlastele soravas vene keeles Laasu loomadest. Kui võõrast keelt rääkivad huvilised läinud, tuli peremees Elmet juba teise grupiga.

Lastele teeb nalja, kui jaanalind peremehel muhu mustris murumütsi peast naksab. Elmet saab vilunud liigutusega peakatte linnu noka vahelt kohe kätte ja sätib mütsi taas pähe, et sulelisest „artist“ võiks oma trikki korrata. Kõik see läheb näilise kergusega. Teavad vaid peremees ja -naine ise kui palju energiat, tööd ja vaeva ning raha on nõudnud Eestimaa suuruselt kolmandal saarel niisuguse eriskummalise talu rajamine.

„Mis põllumehed nüüd meie! Kes meid esitas?“ on Helena üllatunud.
Erikute kohta internetist teavet otsides selgub, et Elmet Erik on üleriigiliselt valitava aasta põllumehe nominendiks esitatud juba 2004. aastal.

Erikute töö eksootiliste loomade ja lindude kasvatajana pole midagi muud kui maakonna põllumajandusmaastiku rikastamine uudse haruga. Laasu jaanalinnud ja teised pudulojused ei ole üksnes külalistele uudistamiseks. Talu turustab ka maitsvat linnuliha.

Erikute tegemisi tutvustas möödunud aasta märtsis ka ajaleht Äripäev:
„Perekond Erik kasvatab jaanalinde maitsva liha ning tugeva ja hinnalise naha pärast. Jaanalinnul on punane, õrn, väga tervislik ning maitsev liha, millel on madal rasva- ja kolesteroolisisaldus, kuid samas kõrge valgusisaldus.

Jaanalindudel, emudel ja nandudel on sügava ja mitmekülgse toimega rasv, mida saab kasutada nii kulinaarias kui ka baasainena kosmeetiliste vahendite tootmisel. On võimalik teha seepi, kreemi, ihupiima, salvi, šampooni, palsamit ja muid sarnaseid tooteid neile, kel on kahjustatud või ülitundlik nahk.“

Nõnda siis on Erikud laia profiiliga talunikud, tegeldes nii tootmise kui ka turismindusega.

Aasta-aastalt on talu tootmistegevust laiendanud. Igast sündinud loomakesest tunneb pererahvas siirast rõõmu.

Loomakasvatust on Erikud ise õppinud, käinud kogemusi saamas ka välismaalt. Kuigi talunikud on koolituseks abi taotlenud ka riigilt ja SAPARD-ilt pole seda saadud.

„Samas jagavad Erikud oma saadud teadmisi teistele jaanalinnukasvatajatele, keda Eestis viimastel aastatel järjest juurde tekib. Erikud ütlevad, et tasemel koolitus on juba võtmeküsimus, vastasel juhul hakkab jaanalinnukasvatus Eestis allamäge minema,“ kirjutas Maaleht kolm aastat tagasi.

Helena ja Elmet Erikust on ammugi muhulased saanud. Linna nad tagasi ei igatse. „Niikaua kui tervis lubab, tahaksime ikka Muhus elada, oma farmist maitsvat jaanalinnu- ja veiseliha saada ja olla avatud uuteks väljakutseteks,“ räägib optimistliku ellusuhtumisega Helena Erik.

Muhulane Aili Nõu:

„Helena Erik on naine, kes tegutseb mitmel rindel. Loomade ja lindude juurest jagub teda rahvatantsuringi ja Muhu turismiasju ajama. Kõige tähtsam – Erikute pere on maaelu edendamisse toonud uue hingamise. Linnu- ja loomakasvatus Laasu talus on mõne aastaga kiiresti hoogustunud.“

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 154 korda, sh täna 1)