Põllumees põline rikas

Maalehe initsiatiivil on üle Eestimaa tegusamaid põllumehi juba aastaid esile tõstetud. Üleriigilisele aasta põllumehe tiitli konkursile on nominentideks esitatud ka saarlasi ja muhulasi.

Esmakordselt valitakse selle aasta mihklipäeval Saare maakonna aasta põllumees.

Ajalehe Oma Saar välja kuulutatud konkursile esitati ligi 30 kandidaati. Žürii otsusel jäi neist sõelale 26 nominenti. Esitatutest taandas end ise kaks meest. Tänases OS-i lisas „Põllumees põline rikas“ tutvustame kümmet töökat maainimest.

Järgmine lisaleht „Põllumees põline rikas“ ilmub 6. septembril. Selles numbris anname lugejaile teada Jaan Kiideri, Arvi Lindmäe, Guido Lindmäe, Ossi Laukajärvi, Andrus Sepa (Kaarma), Andres Kaldmäe, Ardo Kaljuste (Laimjala), Aive Kesküla, Indrek Haameri (Orissaare), Liilia Eensaare, Kaido Kirstu (Valjala), Tõnu Posti, Naima Küti (Pihtla), Aarne Saarma (Mustjala) ja Sulev Madissoni (Leisi) töödest-tegemistest.

Mihklipäev eesti rahvakalendris

Eesti rahvakalendris tähistati mihklipäeva 29. septembril. Mihlipäev lõpetas jüripäevaga alanud suvepoolaasta. Selleks päevaks pidid välistööd olema lõpetatud. Mihklipäeval tapeti lammas, mille juurde öeldi: “Igal oinal oma mihklipäev.” Pruuliti õlut, toidulaud oli rikkalik. Söödi sülti, klimpide ja aedviljaga lihasuppi, keedetud liha ja verikäkke – kõik lambast. Mõnel pool tapeti ka kodulinde. Küpsetati rukki-, odra- ja nisuleiba, sepikut, saia ja kooke, samuti naerist ja kaalikaid.

Lõikuspüha ja välistööde lõpu kõrval tähistati ka suvilistega lepingute lõpetamist. Käidi kõrtsis ja mihklilaadal.

Karjased tegid koos mihklituld, sellel küpsetati kaasavõetud kaalikaid ja kartuleid. Tartu- ja Võrumaal ajasid nad valget oinast või kitse kolm korda ümber kivi, et lumi rutem maha tuleks. Karja koju tulles vaadati, kas loomadel on kõrsi suus – see tähendas talvist toidupuudust.

Pärast mihklipäeva karja eriti välja ei aetud, kui veel aetigi, siis kariloomad ilma kelladeta ja karjane karjasesarveta. Usuti, et mihklipäevast on hundil luba loomi murda ega jäetud loomi ööseks välja.

Kuuvalge ja päikesepaiste mihklipäeval tähendasid, et loomasöödast puudust ei tule.

Pärast mihklipäeva elustus taas küla seltskondlik elu, mis oli jaanipäevajärgsel kibedal tööajal soiku jäänud. Algas pulmapidude kõrghooaeg, mis kestis jaanuari alguseni.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 77 korda, sh täna 1)