Noored õpetajad alustavad innuga

Noored õpetajad alustavad innuga

 

Pisut üle nädala tagasi liitusid Saaremaa pedagoogideperega kaks noort inimest – Kristel Salumaa ja Kadi Kips. Mõlemad asusid tööle Kuressaare gümnaasiumisse. Kristel tervitab tarkusekuu saabudes 4. klassi õpilasi ning hakkab pisut vanematele andma ka matemaatikat. Kadi jagab oma teadmisi eesti keele ja kirjanduse vallas aga kümnendikega. Lisaks veel mõned tunnid Kuressaare ametikoolis.

Miks otsustasid hakata õpetajaks?

Kristel: Olen eluaeg seda ametit imetlenud. Tunnen end laste keskel hästi. Hoolimata vastutuse suurusest on see väga põnev amet. Seletamatu tunne on näha lapse järk-järgulist arengut ise sellele kaasa aidates. Oma kunagistest õpetajatest on eriti meelde jäänud Liia Raun Lümanda põhikoolist ja Marit Tarkin Kuressaare gümnaasiumist, mõlemad on eesti keele ja kirjanduse õpetajad.

Kadi: Tegelikult on soov õpetajaks hakata minus küpsenud juba aastaid, suurt rolli on selle juures mänginud just minu enda kunagised õpetajad Kuressaare gümnaasiumis, alustades juba mu esimesest õpetajast Valve Raunast, tänu kellele on kooliskäimisest jäänud väga head ja soojad mälestused. Ja et kolisin sel suvel mandrilt tagasi Kuressaarde, tundus õpetajaamet kodukoolis loomuliku jätkuna. Lisaks sellele alustan väikese koormusega ka Kuressaare ametikoolis, kus annan samuti eesti keele ja kirjanduse tunde. Tunnen, et õpetajana on mul võimalus midagi olulist ära teha.

Millised on sinu ootused, lootused ja hirmud seoses uue töökohaga?

Kristel: Ootused on suured nii enda arengu, teiste õpetajate kohalt kui ka andekate laste seisukohalt. Loodan saada hea sissejuhatuse ja kogemuse õpetajana tööleasumisel. Hirmude poolelt nii palju, et loodan, et nii kolleegid kui lapsevanemad ei suhtu uude ja noorde reaalsete kogemusteta õpetajasse eelarvamustega.

Kadi: Koolis alustan õpetajana täiesti puhta lehena – varem olen töötanud vaid lasteaia- ja eraõpetajana. Kõige rohkem ootan eelseisvalt kooliaastalt palju uusi kogemusi, toredaid õpilasi ja meeldivat kollektiivi. Kõige rohkem kardan, et ma ei suuda äkki õpilasteni jõuda ning ainet huvitavaks ja arusaadavaks muuta.

Kauaks on sul plaanis valitud kooli, valitud erialale jääda?

Kristel: Nii kauaks, kui ikka tööd antakse. Kuna olen Saaremaa fänn, siis tulevikus ei ole plaanis mandrile elama ega tööle asuda. Siinsed lapsed on erilised. Ja KG on superhea kool, miks minna mujale?

Kadi: Selle kohta ei julge praegu mingeid veksleid välja anda. Kuid tahaksin jääda pikemaks ajaks.

Millised on olnud sinu senised kogemused laste õpetamisel?

Kristel: Põhikooli ajast mäletan väikeste sugulaste ja noorema vennaga kooli mängimist. Ja loomulikult õpetajate päevad olid need, mis andsid väikese tõuke ameti leidmisel. Tõsisemad kogemused tulevad siiski ülikooli õpingute raames sooritatud praktikatelt nii Tallinna suurtes koolides kui ka KG-s. Nii et sügisel tulevad lapsed on mulle juba tegelikult tuttavad.

Kadi: Senised kogemused laste õpetamisel on olnud väga positiivsed. Ülikooli kõrvalt töötasin lasteaias, kus lisaks mängimisele toimusid ka käelist tegevust ja loovust arendavad tunnid. Need meeldisid nii mulle kui lastele. Hea kogemuse sain ka eraõpetajana töötades.

Milliseid tundeid tekitab oma endiste õpetajate kolleegiks olemine?

Kristel: Veidi hirmutas algselt, isegi ei tea miks, aga pärast esimest töönädalat on väga hea soe ja meeldiv tunne. Armas, et kõik aitavad kooliellu sisseelamisel, nii kuis jaksavad.

Kadi: Kui päris aus olla, siis ei pea ma ennast veel endiste õpetajate kolleegiks – vaatan neile ikka kui õpilane alt üles. Ilmselt läheb aega, enne kui end nendega võrdväärsena hakkan tundma. Hetkel domineerib siiski veel õpilasetunne.

Kes üldse on õpetaja kui selline?

Kristel: Ennekõike inimene. Eeskuju nii koolis kui väljaspool kooli. Õpetaja ülesanne ei ole ainult teadmisi edasi anda ja fakte lasta pähe õppida. Õpetaja peab õpetama nendega elus toime tulema, neid reaalselt kasutada oskama. Õpetajal peab olema soov järjepidevalt tegeleda iseendaga, ennast arendada ja koolitada.

Kadi: Õpetaja on suunaja ja toetaja.

Milline on õpetaja roll ühiskonnas, kuidas see on ajaga muutunud?

Kristel: Õpetajaid on vähe, sest noortel puudub stiimul õpetajaks hakata. Õpetajatel kärbitakse pidevalt õigusi, andes neid juurde õpilastele. Viimased ei oska neid aga kasutada, puuduvad teadmised kohustustest.

Kadi: Õpetaja roll on ajaga palju muutunud. Tänapäevases ühiskonnas, kus kõigil on interneti kaudu juurdepääs tohutule informatsioonihulgale, on õpetajal eelkõige teejuhi roll.

Palju on räägitud nigelast palgast, milline on sinu arvamus?

Kristel: Tähtis on emotsionaalne palk. Tallinnas ei elavat õpetaja sellise palgaga ära. Aga samas ei nõustu ma ka mandril kuuldud väitega, et õpetajaametit saab pidada vaid hobikorras, põhipalk peab tulema kusagilt mujalt. Väiksemates kohtades elab kindlasti ära, aga alati võiks ju rohkem saada.

Kadi: Õpetajate palgad on viimaste aastatega pidevalt tõusnud, nii et õnneks asi tasapisi paraneb. Siiski on nooremõpetaja palk paljudele ikkagi veel liialt väike ja inimesed, kes kooli tööle tulevad, teevad seda suuresti missioonitundest. Koolid (ja lapsed) jäävad aga ilma paljudest väga headest õpetajatest, kes valivad endale motiveerivama palgaga ameti.

Milline õpilane olid ise omal ajal koolis?

Kristel: Nagu ikka noored. Tagant järgi mõeldes – ega õpetajatel minuga kerge olnud. Aga koolis meeldis mul alati käia, väga meeldis sportimine. Olin väga aktiivne tegutseja, olen seda ka praegu.

Kadi: Ma olin suhteliselt hea ja usin õpilane ning mulle meeldis õppida. Kõige südamelähedasemad olid eesti keele ja kirjanduse tunnid. Ilma emakeeleõpetajate Maret Laursoni ja Marit Tarkinita ei oleks ma kindlasti praegu see, kes olen.

Millise tegelase valiksid oma õpilaseks raamatust „Kevade“? Miks?

Kristel: Arno Tali ja Joosep Tootsi. Äärmusest äärmusesse väljakutse. Ainult ühte tüüpe õpilastega läheks igavaks.

Kadi: Ilmselt sobiksin oma iseloomu poolest kõige paremini Arno õpetajaks. Samas oleks Toots suur väljakutse, samuti pika meelega Tõnisson. Õpetajana annaksin endast igal juhul 100%, olenemata lapsest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 159 korda, sh täna 1)