Saaremaa haridusjuhid tahavad hakata koolides saarlust edendama (1)

Saaremaa haridusjuhid tahavad hakata koolides saarlust edendama

 

Saaremaa haridusjuhid tahavad alates algavast õppeaastast pöörata senisest rohkem tähelepanu saarluse propageerimisele Saaremaa koolides.

„Saarlase identiteeti ja saarlaseks olemist tuleks meie koolides senisest natukene rohkem tähtsustada, et saarlased kasvaksid saarlasteks,“ ütles Saare maavalitsuse haridusosakonna juhataja Raivo Peeters. „Oleme seda teemat arutanud ka maakonna arengustrateegia koostamisel.“

Peetersi sõnul tuleks koolides rääkida saare keelest ja saarlaste põlvnemisest, sellest, miks saarlased teistest Eesti piirkondade elanikest on võib-olla natuke erinevad jne. „See ei ole mingi natsionalism, vaid heas mõttes oma mineviku tundmaõppimine ja juurte tunnetamine.“

Kuressaare gümnaasiumis on Peetersi sõnul selle tööga tegelikult juba alustatud, välja on antud koduloo töövihikud, kus aine õpetamisel kasutatakse Saaremaaga seotud näiteid.

„Ainult kodude peale saarluse propageerimisel loota ei saa, asjaga tuleks algust teha juba lasteaias, ka koolides saaksid õpetajad sellest rohkemal või vähemal määral rääkida igas tunnis,“ lausus Peeters, kelle sõnul annab saarluse propageerimine lootust, et edaspidi tuleb rohkem noori pärast kõrgkooli lõpetamist kodusaarele tagasi.

Eile toimunud Saare maakonna haridusjuhtide nõupidamisel loenguga esinenud Kuressaare linnavolikogu liige ja ajaloolane Bruno Pao ütles Oma Saarele, et saarlased peavad ennast samastama Saaremaa looduskeskkonna, vaimsuse ja kogukonnaga. „Eneseteadvuse kindlustamine sellise teadmisega, et ma olen Saaremaalt pärit, et ma olen saarlane, annab ka mujal elades teatud tuge,“ lausus Pao. „Oma kodukohast lugupidamine on hirmus tähtis.“

Pao sõnul tuleb hakata õppima Saaremaa minevikku, kõiki siinseid tavasid ja kombeid ning tuleb austada meie murdekeelt ja seda mitte välja tõrjuda. Praegu oleme me kuidagi Tallinna mõjude all ja väga linnastunud, ka õppetöös käitume nagu kusagil linnakoolis, tõdes Pao, lisades, et Saaremaal on hoopis teine looduskeskkond, mereline kliima ja merekultuuri sugemed.

Bruno Pao sõnul tuleb koolilastel rohkem lasta teha uurimustöid Saaremaast ja meie kultuuriloost ning paremaid noori uurijaid peab toetama ja innustama. Ka matemaatikat saab õpetada ja selles aines uurimustöid teha nii, et see oleks seotud saarlusega – näiteks kuidas mõõdeti Saaremaal vanasti vilja või õlut. Või siis keemiatunnis rääkida Saaremaa saastatuse probleemidest, emakeele tunnis aga meie murdest ja tutvustada Saaremaale omaseid ütlemisi, selgitas Bruno Pao.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 21 korda, sh täna 1)