Hildegard Tõnistel täitus esimene aastasada

Hildegard Tõnistel täitus esimene aastasada

 

Orissaare lähedal Jausa talus elab Hildi. Vitaalne vanaproua, kes ei ütle ära tublist leilist, ravib end taruvaiguviinaga ning üle kõige armastab oma järeltulijaid, keda on kokku 23. Omadele Hildi, ametlikult Hildegard Tõniste, saab täna 100-aastaseks.

Valjala vallas Kiriku külas Ille talus
Hildi sündis 3. septembril 1907. aastal Valjalas Kiriku külas kuuelapselise pere teise lapsena, neiupõlvenimeks Hildegard Ots. Hildi üks õdedest saab sel aastal 93 ning vend 95 aastat vanaks – pikaealisus paistab olevat geenides. Vanemate kohta ütleb Hildi: „Isa oli mul voorimees, ema oli väikeste lastega kodus, küpsetas saia nii oma pere tarvis kui müügiks.”

Kokakunsti armastus on emalt ka Hildile edasi kandunud – tütar Tanja Pihl (74) ütleb, et ema teeb maailma parimat verikäkki, rohke rasvaine ja sõmera odrajahuga, mis teeb käkid enneolematult pehmeks ja muredaks.
Valjalast Orissaarde

Neiueas läks Hildi kodukülast Kahutsi külla Tohvri tallu kolmeks aastaks suiliseks. Kui vend Oskari naine manalateele läks, asus Hildi Orissaarde, et venna kahe emata jäänud väikese lapse eest hoolitseda. Seal kohtuski ta oma tulevase abikaasa Alekseiga, kes oli koos vennaga ostnud talukoha

Orissaare külje all ning alustanud majaehitust, mille noorpaar üheskoos lõpuni viis. Abielluti 1932, täpselt aasta pärast abiellumist sündis tütar Tanja, neli aastat hiljem teine tütar Vaike. Raskelt haige mehe kõrval tegi Hildi põhimõtteliselt üksi ka kõik talutööd, Teise maailmasõja ajal saadeti abikaasa mandrile sanatooriumisse ning nii jäi Hildi üksi kahe lapsega kodutallu.

Sõja lõppedes sai pere jälle kokku ning sündis poeg Agu. Tehti talutööd, kolhoosiajal oli Hildi põllutööline, abikaasa Aleksei töötas brigadirina. Hildi jätkas kolhoosis töötamist veel pensioniajalgi, ka pärast mehe surma 1974. aastal.

Minu kalla-tuiad

Koos abikaasaga üles ehitatud kodutalus elab Hildi praegu koos tütre Tanja ja tema mehega. Sünnipäevalapsel on neli põlve järeltulijaid, keda ta ise kutsub kalla-tuiadeks.

Lapselapselaps Merit (29) meenutab, kuidas Hildi, keda kõik järeltulijad vanaemaks kutsuvad, neil teinekord silma peal hoidis. Lõunauinakuks pani ta lapsed voodile magama ning sättis endale toolidest aseme laste kõrvale. Hildi meenutab ise: „Küll oli kena magada ja kallistada oli ka kena!

Mõlemad lapsed olid nii armsad!” Hildil on suur hing ja soe süda. Kalla-tuiade hulka kuulub lisaks otsestele järeltulijatele veel kolm kasulast, kes pärast II maailmasõda Orissaarde internaatkooli tulid ning Hildi ja tema abikaasa juures sooja vastuvõtu leidsid. Hildi kutsub neidki oma lasteks, kes siiani käivad emale igal sünnipäeval õnne soovimas.

Saun ja tervisenaps

Hildi ütleb, et tervis võiks parem olla. Tütar Tanja lisab: „Kui ta on natuke tõbine, ütleb, et anna mulle üks naps. Siis tuleb panna taruvaigu peale 20 grammi viina, ema võtab ühe lonksu, läheb magama, tõuseb üles ja tunneb end hästi.” Hildi on ka suur saunaarmastaja – kui sauna minek, laseb end ikka tublisti vihelda. Haiguste ravimiseks soovitab ta sooja teed ja jalgade määrimist hanerasvaga ning kinnitab: „Mesi, see on terviserohi! Kui sa mett sööd, siis sa oled terve ja tubli!”

Mis nippe Hildi veel on kasutanud, et on nii vanaks elanud? „Tööd vähe teind!” vastab Hildi kelmikalt. See siiski tõele ei vasta, tööd on Hildi elus küll mitme eest rabanud, ka nüüd püüab ta päeva jooksul alati endale mingit tegevust leida. Päevakajaliste probleemide ja poliitika kohta ütleb „kibed asjad” ning kasutab päeva pigem kartulikoorimiseks, tütrega jutustamiseks ja õues jalutamiseks.

Hildi pajatab, et tema jaoks on elus tähtis, et võiks vabalt elada ja saaks teha, mida hing ihkab, ning lisab, et on alati olnud õnnelik inimene. „Kõht on täis ja lapsed on head ja armsad ja mis me siis veel räägime. Kõik mu lapsed on mulle südamest kallid.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 77 korda, sh täna 1)