Noored ja alkoholiprobleem (7)

Noored ja alkoholiprobleem

 

Kui ma nüüd väheke sügavamalt mõtlen, siis noorte alkoholi tarbimise probleem on pigem alkoholi kerge kättesaadavuse probleem. Aastatega on asi siiski paremaks läinud. Kui ma veel päris pisikene olin ja oma vennal nagu sabarakk kogu aeg kannul käisin, sai ka tema seltskonnaga koos n-ö pidutsemas käidud.

Ka alkoholi ostmas. Vend oli tol ajal 14–15-aastane, mina temast kaks aastat noorem. Siis saadi putkadest ja külapoodidest alkoholi kergesti kätte, halvimal juhul pidi näitama võltsitud õpilaspiletit. Kui ise kätte ei saanud, paluti kenasti ja viisakalt vanemaid onusid. Seda tehakse ka nüüd, ega inimesed vist muutu.

Alkoholimüügi piirangud

Omamoodi tsirkus on meil nüüd nende alkoholimüügi piirangutega. Eriti Tallinnas ja Harjumaal – täielik rumalus! Kange alkoholi keeld on peal juba alates kella kaheksast õhtul, Saaremaal kella kümnest. Pole mina kuulnud, et ükski pidu oleks pidamata jäetud.

Ostetakse rohkem ja juuakse veel ülegi! Kui puudu peakski jääma, sõidab Tallinna ja Viimsi rahvas Maardusse – sealt saab ju osta. Saarlased suudavad ennast pumbaks juua täpselt kella kümneks, sealt edasi tarbitakse piiramata koguses lahjemat alkoholi ja suitsu, see niidab nagu vikat.

Lahjat alkoholi saab linnaäärsetest tanklatest. Ja siin juhtuvadki liiklusõnnetused noortega – kas sõidetakse ise või kakerdatakse autoteel ilma helkuriteta. Teine probleem piirangutega on see kurb tõsiasi, et hakkavad liikuma muud mõnuained – salaviin ja narkootikumid.

Nendele ju piiranguid pole rakendatud, kätte saab niikuinii. On vaja teada vaid inimest, kes teab numbrit, kust kraami saab. Lugesin kuskilt USA uudistesaidilt, et alkohol tapab aastas rohkem inimesi kui narkootikumid. Kas me siis sellele tuginemegi?

Alkoholikultuur ja -kultuuritus

Seltskonnas, kus mina liigun, alkoholi tarbimine probleemiks ei ole. Kui juuakse, juuakse terve õhtu jooksul klaas veini ja ka seda vaid testimise või seltskonna pärast. Ei jooda selleks, et purju jääda. Kuna ma ei saa aga lähtuda vaid omaenda kogemustest, pärisin väga erinevatelt noortelt nende arvamust alkoholiprobleemist noorte seas. Enamik neist siiski nentis, et alkoholitarbimine pole probleemiks seni, kuni alkohol meie elu mõjutama ei hakka. Kindlasti tekib nüüd küsimus, et millal hakkab alkohol meie, noorte, elu mõjutama.

Kiire vastus: siis, kui selle tarbimine muutub regulaarseks. Näiteks nüüd kooli ajal igal nädalavahetusel. Alkohol kahandab mõtlemisvõimet ja kui nii noorelt regulaarselt juua, siis on haridus hukule määratud.

Tuleb tõdeda, et mitte kuskil ei joo noored rohkem kui meil. Eestis juuakse 14-ndal sünnipäeval juba paljast viina, nii et silm ka ei pilgu. Mujal juuakse veini või kokteile, sest valitseb mingisugunegi alkoholikultuur. Kord kuus sõpradega rahulikult maha istudes ja veini juues on alkoholil hoopis tervislik mõju, nimelt aitavad selle kasulikud toimed ära hoida neeruvähki.

Miks noored joovad?

Tegelikult tuleks pigem küsida, miks noored joovad, ja hakata sealt probleemi ennetamisega pihta. Alguses on muidugi vaja lihtsalt alkoholi proovida, väga suur roll on kambavaimul. A la kamba boss või mõni kõvem mees joob ja siis teistel ei jäägi muud üle kui ka juua – ega saa ju temast halvem olla. Ja see, kes ei joo, on pussy. Lõpuks saabki joomine harjumuseks.

Teine põhjus on pääsetee – mured ununevad alkoholi tarbides. Kaur Kender on öelnud: “Joomine on hea enesetunde laenamine järgmiselt päevalt väga kõrge intressiga.”

Oma osa on ka adrenaliinil: võimalus politseile ja vanematele vahele jääda või mitte jääda; kes, mida ja kust kätte saab. Kellel rohkem seiklusi ja ohte on olnud, see on sõprade silmis “lahedam”. Alkohol teeb ka lõbusamaks ja julgemaks, vägivaldseks ja lapsikuks. Kes suurema lollusega hakkama saab või kellelegi pikalt turpi sõidab, on järjekordselt teistele sõprade silmis silmad ette teinud.

Kes nüüd seda artiklit süvenenult ja erapooletult luges, sai aru, et selleks, et lahendada probleemi „noored ja alkohol“, tuleb hakata muutma inimeste suhtumist ja väärtushinnaguid. Mitte noorte inimeste, vaid kõikide.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 415 korda, sh täna 1)