USA suursaadik: see, mida me toetame, on inimvaimu vabadus

USA suursaadik: see, mida me toetame, on inimvaimu vabadus

 

Möödunud nädalal eraviisiliselt Saare maakonda külastanud uus Ameerika Ühendriikide suursaadik Dave Phillips eitas seisukohta, et Ameerika justnagu püüaks oma väärtusi teistele kaela määrata – tema sõnul on loomulik, et rahvastel on erinevad valitsusvormid.

Kuid nagu ajalugu on näidanud, töötab valitsus vaid siis, kui tas kajastub inimvaimu vabadus, ja just seda vabaduse põhimõtet ongi Ameerika maailmas kaitsnud.

Meie vestlus Ameerika Ühendriikide suursaadikuga toimus augustikuu viimase päeva hommikul Pädaste mõisa terrassil.

Härra suursaadik, miks te siin Saare ja Muhumaal olete?
Koos kahe hea sõbraga, kellega oleme palju reisinud – nemad saabusid meile sel nädalal külla –, me tegime reisi Eestis, tulime Saaremaale ja Muhusse. Olen siin üldse esimest korda.

Milliseid kohti te siin külastasite?
Tegime ringreisi Muhu saarel, kus külastasime saare ajalooga seotud paiku. Samuti käisime mööda Saaremaa vaatamisväärsusi.

Nagu aru saan, on see eranditult eraviisiline visiit ja meie ametiisikutega, näiteks maavanemaga te ei kohtunud.
Saabusin siia vaid puhkama ja see pole töine sõit.

Teie muljed Saare- ja Muhumaast?
Kõik, mida nägime, oli erakordselt ilus. Olime paljudes kohtades. Käisime suurepärases linnuses, külastasime kauneid käsitööpoode, kust minu abikaasa, kes eeloleval nädalal sõidab kodumaale, ostis kingitusteks kaasa imekauneid kootud tooteid.

Saabusite Eestisse aprillis, miks just siia?
Siia saadikukohale palus mul asuda president Bush, kes on minu hea sõber. Saabusime Eestisse just väga pingelisel ajal – täpselt sel õhtul, mil Tallinnas leidsid aset rahutused (pronkssõduri teisaldamise pärast – toim).

Kuid ikkagi, miks just Eesti? Ameerika Ühendriigid on suurriik, Eesti aga maailmas praktiliselt tundmatu pisiriik kuskil Euroopa perifeerias.
Saabusime siia õhtul ja järgmisel päeva hommikul oli Eesti nimi maailma paljude ajalehtede esikülgedel. Kuigi need ajad olid rasked – rahutused ja neile järgnenud küberrünnakud –, tuli kõik see teatud mõttes siiski ka kasuks.

Ma juba mainisin, et päev pärast meie saabumist oli Eesti nimi maailma tähtsamate ajalehtede ja ajakirjade esikülgedel, teie maast kirjutati suurepäraseid lugusid, kuidas te kõigi nende raskustega suurepäraselt toime tulete. See kõik omamoodi aitas Eestit ja tõstis Eesti reputatsiooni.

Olete siin juba mitu kuud viibinud ja tõenäoliselt juba ka sisse elanud. Mis on teie arvates tänase Eesti peamine probleem? On selleks vene rahvusvähemuse või mingi muu probleem.
Eesti on väga lühikese ajaga väga palju saavutanud. Ja nagu me ka oma sõpradele ütlesime – kõik see, mida te siin näete, on saavutatud viimase viieteist aasta jooksul.

Kõik see on tõepoolest märkimisväärne ja ebatavaline. Kogu see kiire areng on märgatav ka arhitektuuris – Tallinna kesklinna on kerkinud modernsed pilvelõhkujad, millel taustaks vanalinn ja siis nende vahel veel need nõukogude-aegsed ehitised. Kõiges selles võib näha läbilõiget Eestimaa kirevast ajaloolisest pärandist.

Eesti on üks riike, kel on tulnud tegeleda oma väga dramaatilise ajalooga ja tal tuleb sellega tegeleda ka edaspidi. Kuid kevadised sündmused, eriti Eesti vastu suunatud küberrünnakud olid siin omamoodi abiks – need tõstsid Eesti maailma tähelepanu fookusesse ja aitasid tal oma lugu rääkida.

Palju te Eestist enne siiatulekut teadsite?
Eestis ei olnud ma kunagi varem tõepoolest käinud. Tõsi, selles regioonis olin küll viibinud. Nimelt 1961. aastal, kui saabusin õpilaste esimese vahetusprogrammiga Moskvasse. Tookord ma reisisin ka mööda Nõukogude Liitu ja idabloki riike – näiteks käisin Tšehhi vabariigis, Ukrainas ja Gruusias.

Kas te räägite vene keelt?
Ei. Kõik see oli ju nelikümmend kuus aastat tagasi.

Üldiselt on Eesti ja Ameerika Ühendriikide suhted head. Kuid eksisteerib üks probleem, mida aeg-ajalt on ka tõstatud, see on viisaprobleem. Ameeriklased saavad juba ammu Eestisse viisata, kuid eestlased USA-sse ilma viisata ei saa. Millal võiks see teie arvates muutuda?
Selle kohta ütleksin, et arusaamad ja arvamused kogu sellest viisaprobleemist on palju halvemad kui tegelikkus ja reaalsus. Meie andmetel on keeldumisi Ameerika viisa taotlemisel vähem kui 5% juhtudest.
Samuti on lihtsamaks muutunud viisa saamise protseduur – kui varem pidi taotleja Ameerika viisa saamiseks saatkonnas käima kolm korda, siis nüüd tuleb saatkonda külastada vaid üks kord, passid koos viisadega saadetakse taotlejale koju kullerpostiga.

Lisaks on president Bush allkirjastanud seaduseelnõu, et muuta viisaprogramme. USA Kongress on selle ka heaks kiitnud. Miks see viisadega seotud küsimus on tekkinud – põhjuseks on meie julgeolekukaalutlused.

Kas võib loota, et järgmisel aastal avaneb näiteks minul kui Eesti kodanikul võimalus sõita Ühendriikidesse viisavabalt?
Ma tõepoolest loodan seda. Kordan, kõik sõltub julgeolekust. Meie valitsus peab hoolikalt kontrollima kõiki julgeolekuaspekte, mis on seotud riigiga, kelle suhtes rakendatakse viisavabadust.

Eesti ametiisikud on sageli väitnud, et USA ja teised NATO suuremad riigid on meie julgeoleku peamine tagatis. Sel eesmärgil astusime 2004. aastal NATO-sse, sel eesmärgil on meie valitsus saatnud sõdurid Iraaki ja Afganistani. Kuid kujutage endale ette olukorda, et Venemaa Eestit siiski ründab… Kuidas käituks sellisel juhul USA valitsus? Kas Põhja-Atlandi organisatsiooni põhikirja 5. artikkel, mille kohaselt rünnak ühe NATO liikme vastu on rünnak kogu organisatsiooni vastu, kehtiks?
Ka meie oleme NATO liige ja meie jaoks NATO reeglid ka kehtiksid.

Kas USA astuks sõtta Venemaa vastu?
See oleks väga hüpoteetiline olukord. Kuid NATO-s kehtivad reeglid oleksid meie jaoks olulised. Need on reeglid, mille nimel Ameerika on tegutsenud.

Külma sõja ajal olid Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit kaks supervõimu. Nüüd, pärast NL-i kokkuvarisemist, on maailma ainus supervõim USA. Mida ütleksite Ameerika vastutuse kohta tänapäeva maailmas?
Ma ise olen seisukohal, et Ameerika on püüdnud alati ja kõikjal maailmas seista inimsuse eest ja tegutsenud inimvaimu (ingl. k human spirit) kaitsel. Kuid inimvaimu peamine olemus on vabadus. Kus te ka maailmas ei asuks, Ameerika on alati püüdnud edendada inimvaimu ja seista selle kaitsel.

Erinevad valitsused ja erinevad ühiskondlikud süsteemid on endale seadnud erinevaid ühiseesmärke, mis mõjutasid ja kahjustasid paljusid inimesi – näitena võiks tuua kommunismi. Kuid aeg on tõestanud, et need pole töötanud. Inimvaim ja tema vabadus on see, mis töötab.

Maailmas on laialt levinud seisukoht, et USA on rahvusvahelisel areenil liiga ülbe ja püüab kõikjal oma väärtusi ning ameerikalikku elulaadi kaela määrida.

Rõhutan, et meie jaoks on alati olnud väga olulised inimhinge vabadus ja sõltumatus (ingl. k independence). Kõik see ei välista aga sugugi erinevusi.

Vaba maailma valitsusvormid on väga erinevad. Euroopas on rohkesti erinevaid valitsemisvorme. Nii näiteks pole teie parlament samamoodi üles ehitatud kui meie Kongress. Kuid kõik need valitsemisvormid töötavad, sest kõik nad on inimhinge (st vabaduse) peegeldus, kajastus (ingl. k reflection). See ongi väga oluline.

Kuid võtame näiteks Hitleri totalitaarse valitsemisvormi, režiimi, kus oli vaid illusoorne vabadus. Me teame, mis seal juhtus, sest illusoorne vabadus on inimhinge lõpu algus.

Tuleksime näiteks Iraagi juurde. Kas te tõepoolest mõtlete, et Euroopa või Põhja-Ameerika stiilis demokraatia on Iraagis kui islamitraditsioonidega riigis võimalik?
Iraagi rahvas peab leidma omaenda valitsemisvormi. See pole sugugi lihtne ülesanne, sest Ameerika ja Euroopaga võrreldes on neil hoopis teine ajalugu. Kuid sellise neile omase valitsemisvormi leidmine, kus oleks tagatud elanikkonna õiglane esindatus (ingl. k fair representation), on keeruline ülesanne ja see nõuab aega. Kõik see nõuab teiste riikide – ja mitte vaid antud regiooni kuuluvate riikide – toetust. Loodame parimat: et iraagi rahval õnnestub luua õiglase esindatusega valitsemisvorm ja saavutada stabiilsus.

Kogu selle teema juures on aga oluline veel üks moment – hirm tuumasõja puhkemise ees, kartus massihävitusrelvade leviku pärast. See inimeste hirm on ajendanud meie valitsust tegelema selliste riikidega nagu näiteks Liibüa, mis tänase seisuga on oma tuumakavatsustest loobunud. Ees seisab töö Põhja-Koreaga. Inimesed tõepoolest arvasid, et ka Iraagil on massihävitusrelv olemas. Nüüd tagantjärele teame, et seda relva neil õnneks polnud, kuid tookord (enne Iraagi sõja algust – toim) ei teadnud seda keegi.

Mida arvate kaasaja Venemaast? President Putini valitsemise ajal on Venemaa majanduslikult väga kiiresti arenenud, mida meie siin, võttes arvesse meie ajalugu, mõnevõrra pelgame. Kas Ameerika jaoks on tugev Venemaa ohtlik?
Ma ei ütleks, et tugev Venemaa oleks ohtlik. President Putin on osav poliitik. Venelased on praegu oma poliitika kujundamise järgus. Meie oleme teostanud kindlakäelist poliitikat Ameerikas ja nüüd püüavad nemad teha sama Venemaal.

Kes on teie arvates president Putin?
Ta on mees, kes tunneb oma maa üle suurt uhkust. Ta on rahvuslane (ingl. k nationalist). Oma maa uhkuse ja autoriteedi nimel on ta edukalt tegutsenud.

Kas teie arvates Venemaa ohustab Eestit või näiteks Gruusiat ja Ukrainat?
Ei, ma ei arva nii. Venemaa on energiakandjate eksportija, ta soovib oma toodangut välismaalastele müüa ja ma oletan, et ta ei soovi rikkuda suhteid oma klientidega (ingl. k customers). Kuid arvan, et probleem, mis nimetatud riikide ja Venemaa suhetes aeg-ajalt päevakorrale kerkib ja neile suhetele mõju avaldab, on raske ja väga dramaatiline ajalugu. Pealegi asuvad need riigid Venemaale väga lähedal, mis aeg-ajalt muudab ka nende suhted väga dramaatilisteks.

Millised on teie kui USA suursaadiku tegevuse eesmärgid Eestis?
Eelkõige oleks vaja tutvustada Eestit, tema probleeme ja tema lugu maailmas. Kuigi kevadised sündmused olid rasked, kuid näiteks kõik see küberrünnakutega seonduv aitas Eestit ja tema probleeme maailmale paremini tutvustada.

Ärimehena on minu ülesandeks loomulikult julgustada erinevaid äriringkondi – ja mitte vaid Ameerika äriringkondi – tulema oma investeeringutega siia ja avama oma ettevõtteid, et siia tuleks turiste, ühesõnaga näidata, et Eesti on sobiv koht äriga tegelemiseks.

Ja lõpetuseks, millised oleks teie soovid Saaremaa inimestele?
Me tõime siia oma parimad sõbrad. Saare- ja Muhumaa jätsid meile paari siin veedetud päeva jooksul tõepoolest väga hea mulje, siin on puhas ja kaunis loodus. Ühel hommikul näiteks tõusin juba kell viis hommikul, panin selga oma matkariided, et jahile minna… Ühesõnaga, meile kõigile oli see aeg tõeliseks puhkuseks ja lõõgastuseks. Alati on meeldiv siia tagasi tulla.

Stanley Davis (Dave) Phillips

• Sündinud Põhja-Carolinas.

• Hariduse sai Choate Rosemary Halli eragümnaasiumis Connecticuti osariigis ja Põhja-Carolina ülikoolis.

• On peamiselt olnud tegev ärimaailmas – olnud Phillips Industries Inc. juhatuse esimees ja tegevdirektor, samuti kuulunud ettevõtte Market Square Partnership osanike hulka.

• Töötanud Põhja-Carolina osariigivalitsuse tähtsatel ametikohtadel, näiteks olnud Põhja-Carolina kaubandusminister ja töötanud osariigi majandusarenguameti juhatuse esimehena.

• Kaubandusministrina on organiseerinud mitme delegatsiooni visiiti Euroopasse, Aasiasse, Lähis-Itta, ning kohtunud Iisraeli, Jaapani ja Mehhiko riigijuhtidega.

• Gümnaasiumiõpilasena oli suursaadik Phillips 1961. aastal üks esimestest vahetusõpilastest, kes osales Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu õpilasvahetusprogrammis ning õppis Moskva riiklikus ülikoolis.

• On reisinud mööda Nõukogude Liitu ja endise idabloki riike, sh Venemaal, Ukrainas, Gruusias ja Poolas.

• Hiljuti juhtis ta visiiti Indiasse, kohtudes seal Dalai-laamaga.

• Dave Phillipsil ja tema abikaasal Kayl on neli täiskasvanud tütart: Lil, Kate, Bo ja Lucy.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 46 korda, sh täna 1)