Valitsuste alkoholipoliitika – alati kahepalgeline (1)

Valitsuste alkoholipoliitika – alati kahepalgeline

 

Peagi hakkab riigikogu arutama 2008. aasta riigieelarvet. Selles on väga oluliseks kuluks vigaste, vanurite, hüljatud kasside, hulkurite, pikaajaliste töötute, HIV-sse nakatunute jt inimväärikaks ülalpidamiseks vajalikud palju miljoneid kroone.

Otsene abistamine on küll valdade kohus. Aga raha selleks tuleb riigikassast. Paraku peab keegi riigikassasse raha ka kokku roobitsema. Ega võimalusi palju olegi. Eriti kui riik lubab oma töökatele kodanikele madalaid makse ja „õhukest“ riiki.

Õllevaht toetas ka Nikolai II rahamajandust

Juba Vene tsaari õnnis minister, baltlane Sergei Witte (Saaremaal tuntakse tema evitatud kuldmünte – „kollasid“) mõistis, et raha ei haise. Jootkem rahvale viina, millele on targu lisatud luksusmaks – aktsiis –, ning vallasantidel ongi loota pireke inimväärsemat elu.

Targa mõtte ellurakendamisel tolgendas jalus ainult üks väiksearvuline tüütute inimeste kamp: karskusvõitlejad ja karskustegelased. Viimaste agarus oli paraku isegi Eesti riigi tekitamisel ülimalt oluline. Seetõttu on juhtivad eesti poliitikud terve eelmise sajandi karskusaate eest võitlejaid (näiteks karsklasest riigivanem Jaan Tõnisson) ikka pidanud väheke napakaiks ega tõsta nende õilist karskusaadet esile.

Ometi suutsid karskusvõitlejad Jaan Tõnisson, Villem Ernits jt tookord karskuse eesti rahvuslikuks aateks kuulutada ja riigis kehtestati keeluseadus. Paraku said viinaäriga sahkerdajad reaalpoliitikud mõni aasta hiljem võidu: Eesti Wabariik võttis alkoholiäri edendamise enda kätte. EW sünnipäevakõnedes ei meenutata karskustegevuse mõju iseseisvumisele. Piinlik on.

Karskusaade – nõukogudevastane

Nõukogude ajast ei tasu rääkida. Tollal oli karskusaade kodanlik natsionalistlik igand. Kainest ilmavaatest ei tohtinud vangilaagri ähvardusel kõneldagi. Vene riik oli nii viinast sõltuv, et kui Mihhail Gorbatšov üritas üleüldist viinalakkumist pisut pidurdada, vajus riik kolinal kokku. Tänu nõukogude vene joodikutele taasiseseisvus Eesti. Jälle karskusaate teene? Taaskord piinlik tõik.

Üldiselt on karsklased põlastatavad veidrikud tänaseski Eestis.

Demokraatia silmakirjalikkusest johtuvalt on alkoholiteema vaid iga-aastane perekonnavalss opositsiooni ja koalitsiooni vahel riigieelarve koostamise eel ja aegu.

Opositsiooni raske töö on hädaldada: kõik Eestis on kihva keeratud, Eestis juuakse liiga palju – kuhu me sedasi jõuame! Parasjagu võimulolev valitsus teeb rollikohase näo ja patrab edasi madalamate maksude tähtsusest. Et kui enneolematult tõusevad järgmisel aastal sissetulekud ja paraneb sotsiaalabi. Ning kuis liberaalne kärakapanemine on vältimatu eeldus riigi rikastumisel Euroopa etteotsa jõudmiseks.

Asendustegevuse etendused vallavolikogudes

Lugesin 24. augusti Oma Saarest: linnavolikogu ei suutnud alkoholimüügi piirangut ära otsustada (ega kirikuõpetajal tõesti oleks eetiliselt sünnis rahvale viinapattu propageerida!) ja lükkas otsustamise edasi. Küllap linnavolikogu liikmed ise mõistavad: tegelikult riik lollitab neid.

On ju piirang vaid üks vahend. Paraku ainuüksi sellega küsimust (eesmärk – karskem ühiskond ehk suurema maja ehitamine) ei lahenda. Kõigepealt tuleks hoopis otsustada: kui suur vundamendiauk majale üldse kaevata. Suurem või pisem. Vastavalt siis – millest tegusalt alustada mõnusa alkoholiorjuse vähendamist?

Edukas riigieelarve on mõnesaja joodiku elust olulisem

Kui Eesti riik siiralt sooviks alkoholitarbimisega kaasnevaid vältimatuid kulusid (kaotatud inimelud, sandistumine, perekondade lagunemine jms) vähendada, tuleks esiteks otsustada, mitmesajast miljonist kroonist riigikassa 2008. a laekumistes oleks istuv valitsus nõus viinamüügi vähendamise tõttu loobuma.

Kas valitsus tõesti suudaks loobuda ühest miljardist viinakroonist, et säästa roolijoodikute käe läbi hukkunud laste elusid? Ei usu. Tänini ei ole ükski taasiseseisvunud Eesti Vabariigi valitsus (parteidest sõltumata) seda söandanud.

Selle asemel kõneldakse hoopis kvaliteetse alkoholi kättesaadavuse parandamisest (kas müüa/mitte müüa alkoholi ööpäevaringselt bensiinijaamades, kas õlu üldse on alkohol jne). Ning hädavajadusest võidelda konkureeriva salaviinaga, et selle joomise läbi ei hukkuks järsku korraga kõik ühe valla tarbijad.

Opositsioon omakorda ei soovi samuti riigieelarvest miljardikroonise alkoholitulu mahakraapimist pakkuda. Mitte et nad hukkunuist ei hooliks.

Hoopis algaastail pandi seadusesse kaval pügal sisse: kui tahad teistmoodi, tuleb näidata – kust raha võtta/ära võtta. Kui 2007. a sügisel opositsioon tõesti söandaks nõuda ühe miljardi kroonist alkoholitulu kahandamist, parastaks istuv valitsus itsitades. Sellise eluküünlaid kustutava miljardijahi asendamiseks tuleks ju asendusraha ilmselt võtta sotsiaalsüsteemilt ja hariduselt. Ning opositsioon sellisesse ämbrisse juba ei astu.

Sedasi elame Eestis nagu vene muinasjutus. Lähed vasakule – vähenevad sotsiaaltoetuse ootajate hääled. Lähed paremale – kaotad karskusaate toetajate hääled. Paraku hääletab Eesti ühiskonnas karskusaate poolt kõige enam 0,6% hääleõiguslikest.

Nii pakutaksegi valla tasandil rahvale asendustegevuseks etendus, mida endise Vene impeeriumi aladel tunti Ivan Krõlovi valmina ühe ansambli ühislaulu kõlavusest. Seetõttu ei julgegi Kuressaare volikogu otsustada. Enne tuleb Tallinnast nõu küsida. Vastus tuleb eitav.

Alkoholimüügi piiramine tund siia-sinna takistab alkoholi kättesaadavust lihtkaagi jaoks. Kuid alustada tuleks siiski alkoholismi sügavast juurikast – kui suurest alkoholi ahvatlusel rahva taskust riigikassasse roobitsetud rahakohvrist suudaks Eesti vabariik rahva tervise nimel loobuda.

Muidu läheb ikka nii nagu Heli Lääts umbes 45 aastat tagasi olevat ühe vaenuliku riigi pealinna tähtsas asutuses laiadele rahvamassidele eesti keeles laulnud: „Aastad mööduvad, tuuled pöörduvad – tsirkus alati jääb!“ Pärast 2008. a riigieelarve vastuvõtmist on küllap ka Kuressaare volikogu huvi viinapoe rahvale avatuse vastu raugenud. Ja Rae keskuse ukse ees pingil põrnitsevad õhtuti ikka möödujailt viit krooni pommivad õllekajakad.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 39 korda, sh täna 1)