Andres Kaldmäe – hobitalunikust päristalumeheks

Andres Kaldmäe – hobitalunikust päristalumeheks

 

„Naabrimees mul ka kõva tegija. Teda on samuti kandidaadiks esitatud. Mul ongi plaanis talle helistada ja küsida, kas saame täna koos põllule minna,“ räägib Ardo Kaljuste, kelle pinnimise olen just lõpetanud.

Ardo valibki Andres Kaldmäe numbri, saamaks teada, kas ülepõllunaaber kodus. „Jah, on kodus küll, saad talle üllatusvisiidi teha,“ annab Ardo teada ning juhatab, kuidas Mustla külast Kaldmäe talu üles leida. Otse üle põldude oleks lihtsam, aga autoga saab vaid teed mööda.

Laimjala maanteelt külateele sisenedes hakkavad silma koristatud põllud. On’s need Andres Kaldmäe talu maad või kellegi teise, igatahes hoolikas põllumees on siin oma tööd südamega teinud.

„Traktorite ja põllumasinate järgi tunned talu ära. Eksimist pole karta,“ oli Ardo Kaljuste juhendanud. Esimese hooga põrutan ikkagi mööda. Kui kitsas metsavahetee hakkab lõpmatuna tunduma, otsustan tagasi sõita. Teisel katsel õnnestub kohe esimese „matsuga“ õigesse õue sõita.

Ilusti pügatud muru, enam kui meetripikkune päevalill „allameetrimeestest“ lillede hulgas ja hoiuplatsil ritta seatud masinapark. Peremees askeldab pojaga grillahju juures.

„Lapsed tulid koolist. Teeme neile esimese koolipäeva puhul pidulikuma lõunalaua,“ ütleb kolme lapse isa.

Nõnda siis läheb lehemehe jaoks üllatusvisiit natuke nihu, kuna peremehel pole jutuajamiseks lihtsalt mahti. Täiesti arusaadav – esimene koolipäev olgu perekeskne. Pärast pildi tegemist saame pereisaga intervjuu tegemises kokkuleppele.

Teisipäeva lõuna paiku see meil õnnestubki. Ennelõunal on talumehel Kuressaares sada asja ajada. „Ei tea, kas jõuangi kella kaheteistkümneks taluliidu juhatuse koosolekule. Linnas on vaja enne paljudes kohtades ära käia,“ kurdab talumees linnateele asudes ajanappuse üle.

Ilmgi on teisipäeval päikseline. Kuressaares olles tilgub põllumehe süda verd ja hing igatseb kiiresti talutööde juurde, kus tuhat tegemist ootamas. Aga kus siis talunikel veel kokku tulla kui mitte maakonnakeskuses.

Talupidajate liidule vaja uus juht valida. Andres Kaldmäe näeb taluliidust talunikele tuge. Oma talu ettevõtmistele on Andres sealt küll toetust saanud.
Kalda Sandri talus on 130 veist. „Põhiliselt kasvatame lihaveiseid – hereforde. Piimalehmi on järel vaid kolmteist. Vaikselt tahame piimatootmist lõpetada,“ annab Andres Kaldmäe talupidamisest lühiülevaate.

Maid on talul 250 hektari ringis. „Omandis on meil ainult 40 hektarit põllumaad. Suurema osa maid rendime, on kasutushalduses,“ täpsustab Kaldmäe.

Enne talumajapidamisega tegelema hakkamist nägi Andres Kaldmäe perspektiivi killustikutootmises. Mõned aastad pühendaski nüüdne talumees killustiku tegemisele.

„Varem olin hobitalunik. 1998. aastal hakkasin asjaga tõsisemalt tegelema. Alustasin päris nullist. Kerge see muidugi polnud, aga kus on öeldud, et elus peab kerge olema,“ arutleb Andres Kaldmäe.

Lihaveiseid on talumees pooleldi ise aretanud. Seitse aastat tagasi ostis ta puhtatõulise herefordi pulli, kelle lasi lüpsikarja sekka. Tulemus on peremehe jaoks igati positiivne.

„Algajale loomapidajale sobivad herefordid kõige paremini. Nad on väga rahulikud loomad. Teised tõud on natuke pretensioonikamad,“ teab talumees.

Kolm aastat tagasi valminud lihaveiste lauda ehitas Andres SAPARD-i toetusel. „See on hinge natuke kinni võtnud. Piimakari on vanas laudas. Sinna pole mõtet enam investeerida. Et piima tootmisega edasi tegelda, selleks oleks vaja täiesti uut lüpsiplatsiga lauta. Pärsib ka karjamaade nappus,“ arutab Andres Kaldmäe.

Ükski talumees ei ole vist päris üksinda võitlusväljal sõdur. Kalda Sandri peremees teeb koostööd nii Ardo Kaljustega AK Nõmme LP-st kui ka Valjala seemnekeskusega ja teistega, kelle abil kuivatab teravilja. Sellel sügisel tuli Andres Kaldmäel viljapõlde koristada üle saja hektari. „Saak just kõige parem ei ole. Külvasin varakult, kuiv tegi liiga. Maad on siin põuakartlikud. Osa vilja sain Tõnijal kuivatatud ja viisin ka Valjala söödatehasesse,“ pajatab peremees teraviljaga rassimisest.

Ligi kümneaastase talupidamise kogemusega Kaldmäe arvab, et poliitikutel tulevad talumehed meelde vaid enne valimisi. Samas hindab ta positiivselt praegust põllumajandusministrit Helir-Valdor Seederit.

„Tasapisi nii liha- kui ka piimahinnad tõusevad. Ka teravilja kokkuostuhinnad. Eks meil siin Saaremaalgi käib kemplemine piima ümber. Mõned tahavad hoopis mandrile viia, et kõrgemat hinda saada,“ on Andres kõigega kursis.

Teadmisega, et linnapäevgi on Laimjala valla Mustla küla talunikul täie ette minemas, jätan temaga Maheköögis hüvasti.

„Talumehe tööpäeva pikkuseks on 15–16 tundi ja nii päevast-päeva,“ jääb vestluskaaslase öeldu kõrvus kumisema. Teisipäevane tööpäev venis Andres Kaldmäel ilmselt veelgi pikemaks.

Vilmar Rei, Laimjala vallavanem:

Andres Kaldmäe on kindlasti valla üks tublimaid põllumehi. Ta on ka valla maakomisjoni liige, kelle asjalikkust ja maamehe tarkust väga hinnatakse. Valla üritustest võtab ta koos perega samuti aktiivselt osa.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 222 korda, sh täna 1)