Hea põllumees peab olema väga hea müügimees

Hea põllumees peab olema väga hea müügimees

 

See esimene päev, mil Kaido Kirst end päristalunikuna tundis, on tal selgesti meeles. “Oli 1993. aasta kevad. Korjasin oma põllul kive ja samal ajal sündis meie perre esimene poeg Tanel.” Tänaseks on Kaidol ja Tiial kolm poega, oma esimesi samme teeb arglikult terve pere silmatera, 11-kuune Karola.

“Mina olen see teise ringi talunik,” teeb Kaido Kirst kohe alguses asja selgeks. ”Kolhoos oli juba laiali läinud, olid tekkinud ühistud ja mina töötasin automajandis. Minu käsutada oli siis kolm autot ja üks traktor. Aga paistis juba sedamoodi, et töö hakkab otsa saama… Nii ma põhitöö kõrvalt selle põllupidamisega vaikselt alustasin. Põldu oli siis käes 3 hektarit.”

Praegu on FIE Kaido Kirstil haritavat maad 225 ha. Neist sadakond nüüdseks päris endale ostetud, ülejäänu on renditud. Kasvatatakse teravilja. Tänavu oli vilja all umbes 180 hektarit, rapsi, mis on hea vahekultuurina, oli külvatud 40 ha.

Selleaastane saak on salves ja mees ei kurda. Keskmine saak tuli üle ootuste hea – 3,9 tonni hektarilt. Mõnelt paremalt põllult isegi rohkem. Peremees on rahul, aga selle nimel on ka aastaid tööd tehtud. Põllud on puhtad ja korras, külvitehnika suhteliselt hea. Kogu tänavune külv sai maha vaid nädalaga, kolm päeva kulus rapsile. Külviga viivitamine maksab siinsetes põhjamaistes tingimustes kurjalt kätte. Sellega riskida ei saa.

“Tehnika on lihtsalt paremaks ja võimsamaks läinud. Maad on mul küll rohkem harida, aga tempo selle juures ei olegi nii hull,” leiab Kaido, kes kogu põllutöö teeb ära üksi. Õigemini oma perega, sest kolmest poisist on kasvanud juba tublid abilised, vahetevahel tuleb appi ka äi-hea-mees. Pritsimiste ja külvi juurde, st tööde juurde, mis peaksid toimuma võimalikult lühikese ajaga, on ka abilisi võetud. Või koopereerutakse mõne oma ametivenna või sõbramehega.

„Tööpäevad on pikad küll, ikka valgest pimedani. Eile hommikul läksin rapsi kuivatama kell 4 hommikul,” toob mees näite. “Sellist aega, et mitte midagi teha ei ole, lihtsalt pole. Ka talvel… Tänavu sättisin ühe šahtkuivati üles.”
Teravilja müügiga probleeme ei ole. Nõudlus on suur, vilja tahtjaid on juba Saaremaalt nii palju, et ei mingit muret. Iseasi on muidugi vilja hind. Siin tuleb kasuks kavalus. Kaido on püüdnud oma vilja ikka üle talve hoida, sest kevadel on hind tunduvalt kõrgem. Talle meenub üks sügis, kui vilja oli vähe.
Siis pani ta kõik talveks oma lattu ja kevadeks oli hind kerkinud 70 sendi võrra. Kaido sai selle eest osta ühe Belarusi. Tänavu läks enamik vilja 2.20-ga. See on suhteliselt hea hind, arvab Kaido. 200 tonni äris maha Kärlale, oma laod said kõik täis pandud. Kevadet ootama. Raps läheb Kemirale. Hea põllumees peab olema veel parem müügimees.

Kaido Kirst on mees, kelle kogu põllupidamine on püsinud ja püsib ka edaspidi vaid oma tööl ja sellest tuleneval tulul. Abiraha pole ta kusagilt saanud. Ükskord SAPARD talle kombaini ostmiseks toetuse küll määras. Aga tookord oli mehel enesel tervisega probleeme ja kombain, mis maksis miljoni ringis, jäigi ostmata. Saamata jäi ka toetus. Pärast õnnestus Kaidol muretseda väga hea ja korras kasutatud kombain Rootsist. Sellega on nüüd juba viis aastat tööd tehtud ja kõlbab töötada veel küll ja küll.

On’s põllumehe elu raske, küsin. “Raske? Ei ütleks. Mul on tuttavad ja kolleegid autojuhid… Kes töötab välismaal, kes Tallinnas… Kolm nädalat tööl, üks kodus. Neil on raske. Mina saan aga igal õhtul oma voodisse magama. Seegi on suur eelis. Poisid kasvavad, nendel peab ka silma peal hoidma iga päev, mitte kord kuus üks nädal.”

Ei ole selles peres nii, et ainult töö ja töö… Puhatakse ikka ka. Perega on suvel ette võetud mitmeid reise mandrile. Talvel käis Kaido tutvumisreisil Hollandis traktorite müügifirmas ja kombainitehases Saksamaal. 15 aastat on Kaido Kirst olnud Valjala vallavolikogu liige.

Ja kui siis lõpuks küsin, kas põllumees Kaido Kirst on põline rikas, patsutab mees oma tursket rinda: “Nagu näed, olen suhteliselt heas toitumuses. Ära elab,” ja ronib muheldes oma punasesse džiipi. Kodumaja ülakorrusel käib vilgas ehitustöö. “Alati võiks ju paremini minna. Aga kus on see rikkuse ja vaesuse piir. Ikka jääb üks auto puudu…”

Kaido Kaasik, Valjala vallavanem:

Kaido Kirstu tegemisi nii põllumajanduses kui volikogus on alati iseloomustanud tasakaalukas ja järjepidev suhtumine asjaajamisse. Aastate jooksul on ta mitmel korral juhtinud volikogu komisjoni, kes on tegelnud kõige keerukamate omandireformiga seotud probleemidega.

Kaido haritava maa hektari saagikus näitab kõige paremini tema teadmisi ja oskusi saada Saaremaa kiviselt põllupinnalt maksimaalseid saake. Kui iseloomustada teda saarlaslikult, siis nende meeste kohta, kes teevad palju tööd, kulutamata sealjuures liigseid sõnu, öeldakse meie kandis lihtsalt – tubli mees on.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 47 korda, sh täna 1)