Koolipiimatoetus ei kata tegelikke kulusid

Koolipiimatoetus ei kata tegelikke kulusid

 

Seoses piimatoodete hinnatõusuga võib alanud õppeaastal kujuneda olukord, et riiklik koolipiimatoetus ei kata piimatoodete tegelikku maksumust, mistõttu on koolid ja omavalitsused sunnitud otsima lisavahendeid.

Seetõttu peavad Kuressaare ametikooli õpilased tasuma päevase piimaportsjoni (toetatav maksimumkogus 250 ml) eest 70 senti. Kooli infojuhi Tago Holstingu andmetel ei kata see siiski tekkivat puudujääki, mistõttu kool maksab omalt poolt veel lisaks.

„Ametikool ostab piimavarud sisse suurte hangete korras, seega on võimatu öelda, kui palju peab kool ise piimaklaasi eest juurde maksma – summa muutub seoses turuhindade muutumisega väga kiiresti,“ selgitas Holsting. „Summades hakkame selgust saama ehk esimese koolikuu lõpuks.“

Samas täpsustas Holsting, et õpilasi, kes reaalselt peavad hakkama piima eest ise tasuma, ei ole palju, kuna ametikoolis on põhikoolijärgses õppes õppijatele ette nähtud tasuta koolilõuna maksumusega kuni 20 krooni.

„Selle eest saab sooja toidu ja midagi lisaks võtta. Kui piima 70 senti jääb selle 20 krooni sisse, ei maksa õpilane midagi juurde. Kui aga tema toiduportsu maksumus (koos piimaga) ületab 20 krooni piiri, tuleb juurde maksta, sh need 70 senti.“ Sooja toidu hinnad algavad ametikoolis 15 kroonist.

Oma Saar uuris, millise lahenduse on leidnud teised maakonna koolid ja omavalitsused. Mitmest kohast vastati, et küsimus on veel lahendamata ning vastuseid asutakse otsima lähiajal. Samas kinnitas enamik koolijuhte ja omavalitsustöötajaid, et laste käest raha küsima ei hakata, lisasummad leitakse omavalitsuste rahakotist.

Kuressaare gümnaasiumi kohvik-söökla Noorus juhataja Tiiu Smidt avaldas arvamust, et kui piim läheks õpilastele tasuliseks, siis ei pruugi nad seda enam nii innukalt juua. Smidti meelest tuleks koolipiimatoetust lihtsalt suurendada.

Toetust koordineeriva Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti riiklike toetuste büroo juhataja Elen Mühlmann ütles, et hetkel toetussumma suurenemas ei ole. Muudatus võib tulla 2008. aasta 1. juulil, mil vaadatakse üle Euroopa Liidu toetuste määrad.

Koolipiima võib pakkuda lasteaialastest gümnasistideni ning põhihariduse baasil kutseõppeasutuses õppivatele õpilastele. Koolipiimatoetust makstakse tagantjärele kindlal perioodil tarbitud koguste alusel.

Toetust saavad taotleda õppeasutus, õppeasutust või õppeasutusi esindav isik, linna- või vallavalitsus tema territooriumil paiknevate koolide nimel ja piimatoodete pakkuja.

Kui toetuse suurus ei kata taotlejale piima või piimatoote eest tegelikult makstud hinda, võib taotleja küsida piimaliitri tegeliku maksumuse ja koolipiimatoetuse määra vahe ulatuses teatud summa ka õpilastelt. Maksimaalne õpilaste poolt makstav hind on reguleeritud põllumajandusministri määrusega.

2006. aastal maksti koolipiimatoetust summas 14 740 563,75 krooni. PRIA pressinõuniku Taavi Linnamäe andmetel on koolipiimatoetuse skeemiga Saare maakonnast praegu liitunud 37 kooli ja lasteaeda 6697 lapsega. Kogu Eestis on need arvud vastavalt 881 ja 185 353.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 64 korda, sh täna 1)