Särav ja nooruslik Naima Kütt: talunik peab ise olema nii zootehnik kui agronoom (1)

Särav ja nooruslik Naima Kütt: talunik peab ise olema nii zootehnik kui agronoom

 

Pihtla valla Saue-Putla küla Küti talu perenaisel Naima Kütil on hommikul kell 9 juba kuuetunnine tööpäev seljataga ja seega paras aeg asjatoimetuste kõrvalt natuke juttu puhuda. „Mina aasta põllumehe kandidaat?” imestab Naima, pidades vajalikuks märkida, et kindlasti on temast palju tublimaid inimesi.

Küti talu rajamist alustati 20 aastat tagasi lautade ehitamisega ja kerkima hakkas ka uus elumaja, kuhu kolm aastat tagasi sisse koliti.

Talus peavad ema ja poeg kahekesi 55 lüpsilehma. Noorloomadega kokku on karjas 78 looma, lisaks kanad ning kaks sõbralikku koera ja kassid. Maad on talul üle 200 hektari.Talu õues on muru nagu vaip ja kõikjal on näha virga perenaise hoolitsevat kätt, sest maja ümber on palju lilli.

„Lilli ma armastan, see on minu lisahobi,” ütleb Naima, keda peenarde ja kasvuhoone eest hoolitsemisel aitab samas talus elav 93-aastane ema, kes vihmastel päevadel tunneb igavust, sest ei saa tööd teha.

Loomakasvatusega on Naima Kütt tegelenud üle 50 aasta. „Niipalju kui ma ennast mäletan, mäletan ka loomapidamist,” märgib naine, kelle ema oli karjalaudas tööl ja kes tänu sellele puutus loomadega kokku juba lapsepõlves.

Pärast kooli lõppu töötas Naima 20 aastat Kõljala majandis lüpsjana, pidades samal ajal ka kodus loomi. Kui tervis enam nii hea ei olnud, jäi ta koju ja hakkas Küti talu arendama, alustades kuue lüpsilehmaga.

„Algus oli raske, piimahinnad olid madalad ja talvel tuli Soomes tööl käies raha juurde teenida,” meenutab Naima, kes on praeguse olukorraga rahul, vaatamata sellele, et tööpäev talus algab öösel kell kolm. Viiest pojast aitab talu pidada poeg Toomas. Kella üheksaks on tal loomad talitatud ja siis lubab perenaine endale kohvipausi, enne kui asjatoimetusi tegema hakkab. „Suvel ma niidan muru kolm korda nädalas ja kella kolme ajal päeval lähen uuesti lauta,” räägib Naima, kelle päev lõpeb õhtul kell üheksa.

„Vahest kui aega on, siis sööme ka ikka. Talvel on rahulikum, siis ma koon ja heegeldan oma tarbeks.” Tema majapidamises kasvatatakse ka kõik söögiks vajalik ise. „Mul on peaaegu kõik mahetootmine, sest ma ei kasuta isegi värsket sõnnikut põllu peal, vaid vean komposti,” seletab Naima, lisades, et vabadest päevadest ta puudust ei tunne ja talle meeldib laudas käia ning õhtuti on hea ennast väsinuna tunda, sest siis on päev korda läinud.

„Suvel on paar korda nii ka olnud, et lüpsan hommikul lehmad ära ja sõidan Türile traktorijuppe tooma ning üritan õhtuseks lüpsiajaks uuesti tagasi olla,” räägib perenaine, kelle majapidamises on kaks traktorit. Kui majaehitus veel pooleli oli, käis ta ise Tallinnas ehitusmaterjale otsimas.

Asendustalunike suhtes, kes vabu päevi annaks, jääb Naima skeptiliseks, sest loomad on pirtsakad ja uurivad alati hoolega, kes nende juurde tuleb. Perenaine ei tahagi enam kusagile minna, sest reisimas on küll käidud.

„Mõned aastad tagasi oli meil lüpsja abiks ja siis käisin igal suvel reisimas,” rääkis Naima, kes on käinud Kreekas, Hispaanias ja Põhjamaades.

Pihtla vallavanem Tõnu Hütt:
Ta on üks tublimaid tegijaid oma tasemel ja on loomapidamisega tegelenud eluaeg, suutes valutult minna ühest riigikorrast teise ja leida oma koht,” kiitis Hütt, lisades, et Naima Kütt peab kahekesi pojaga suurt ja heal järjel olevat talu. See on suur ja väga töömahukas ettevõtmine. Talul on hea tootmiskultuur ja tasemel toodangunäitajad. Samuti on Naimal pikaajalised loomakasvataja oskused ja kogemused.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 254 korda, sh täna 1)