Uuendusmeelne Aive Kesküla

Uuendusmeelne Aive Kesküla

 

Peipsi-äärsest Mustveest pärit Aive Kesküla on Rauni POÜ juhataja – energiline, laia silmaringi ja suurte kogemustega juht, kes teab, mida ja kuidas. Lõpetanud 1992. aastal Eesti põllumajanduse ülikooli veterinaaria erialal, leidis Aive mõnda aega rakendust Pöide vallas loomaarstina ning suundus seejärel tööle Tagaverele, algul seemendustehnikuna, kaks aastat hiljem sai temast aga juba ühistu esimees.

Aive avastas Saaremaa enda jaoks Pöide vallas veterinaar Kuno Virga juures loomaarstipraktikal olles. Kuno oli ka see, kes ta hiljem pärast kooli lõpetamist tööle kutsus.

„Mandri legend räägib, et kirju lehm ja saare naine ei sobi kokku,“ naerab Aive. Kange naisena tahtis ta selle levinud müüdi kummutada. Oma vastuvõtmist saarlaste hulka kirjeldab Aive kui väga meeldivat. „Selline tunne, nagu oleksin kogu aeg siin elanud ja olnud ning küllap on ka loomaarsti amet sellele kaasa aidanud. Loomaarst peab olema väga hea suhtleja, 60% ravist on patsiendiga suhtlemine ja 40% on süstitegemine, ravimine,“ tõdeb Aive.

Tänaseks on naine juhtinud kohalikku põllumajandusühistut juba 8 aastat ning tema alluvuses töötab 35 inimest. Suurtootmise ühe plussina toobki Aive välja ühise eesmärgiga meeskonnatöö, sest just tiimindus on see, mis ühistu praegusele heale järjele on aidanud. Aive kiidab ka suurte kogemustega spetsialistide kaadrit, kes on olnud nõus kõige uuega kaasa tulema.

Ühistu juhataja töö juures peab Aive aga kõige raskemaks just inimestega suhtlemist, sest igaüks vajab individuaalselt lähenemist. Samas rõhutab, et alkoholiprobleem on see, mis teeb väga kurvaks. „See on täiesti tõsine mure, mis vajab rõhutamist.“

Lautu on Rauni ühistul kokku viis: kolm lüpsilauta ja kaks noorloomalauta. Loomi on kokku 550, neist lüpsilehmi 320, tõugudeks eesti punane ja 2/3 osas eesti mustakirju – Saaremaal üks väheseid nii suure mustakirju tõu osakaaluga karju. See tõug on jäänud Raunile juba kolhoosiajast.

Keskmine piimatoodang on aastas üle 7000 kg ja see on väga hea näitaja tingimustes, kus söötmine toimub osaliselt käsitsi. Teravilja kasvatatakse omasöödaks, juurde ostetakse lisandeid, maisi ja rapsikooki.

Maad on Rauni kasutuses 950 hektarit, sellest teravilja all 250, lisaks 30 ha rapsi, ülejäänu on rohumaa, millest ca 50 ha uuendatakse igal aastal.

Toetused

Toetuste suhtes nõustub Aive, et see on hea, et neid ikka antakse.
Praegu on Rauni kasumis just tänu abiprogrammidele, kuid samas on põllumajandus tema sõnul siiski äri, kus peab tootma kasumit ka ilma toetusteta. „Oleme igal aastal investeerinud tehnikasse, sel aastal sai soetatud kombain, mis on end väga ära tasunud. Traktorid on samuti uued, John Deere’i firma omad ning just tänu nendele ja headele meestele on saadud hakkama vähese arvu mehhanisaatoritega. Tööjõuprobleem on muidugi ka väga terav, ei ole noori peale tulemas,“ nendib juhataja.

Uus robotlaut

„Uue lauda mõte tekkis paar aastat tagasi, kui „Maahommikus” üht vastvalminut tutvustati. Olin sellest varem kuulnud, kuid tundus nii utoopiline – mis robotlaut? Mismoodi loom sinna sisse läheb ja kuidas toimib? Aga Rae vallas lauta lähemalt uurinud, sai pilt selgeks. Robot lüpsab 24 tundi ööpäevas, programm on peal ning liigutustega ei saa eksida. Ja inimese ülesandeks jääb töötlemine, oskus jälgida ja analüüsida. Inimese elu teeb see lihtsamaks, sest tööpäev ei alga enam kell kolm öösel,“ räägib Aive innustunult.

Ja kui midagi ära teha, siis ikka kohe. Praegu käib detailplaneeringu tegemine ja keskkonnamõjude hindamine. Aasta algul on plaanis ehitusega alustada ning järgmiseks sügiseks tahaks loota, et laut on valmis. „Sest põllumajandus ei kao kuskile,” on Rauni juhataja optimistlik. „Maailmas suureneb piima tarbimine, Aasia elatustase on tohutult tõusnud. Toitumisharjumused on muutunud ning piima hinna tõus on kaudselt sellega seotud.“

Lisaks ühistu juhtimisele annab Aive ka ühistu loomadele arstiabi. Tööst vabadel hetkedel meeldib talle aga jalgrattaga sõita ja raamatuid lugeda.

Raimu Aardam, Orissaare vallavanem:

Väga oluline on selle olemasoleva struktuuri säilitamine, mis on pandud paika juba kolhoosiajal. Sellega on säilinud ka suurtootmine ning see on viidud eesrindlikule tasemele. Väga eduline ja õigesti juhitud ettevõte, lüpsikari on tasemel. Aive on pealtnäha selline rahulik, kuid ta on võimeline seda kõike õigesti juhtima ja edasi viima.

Koidu Põldoja Pöide vallast:

Aive on väga hea südamega, teistega arvestav ja püüab aidata kõiges-kõiges. Ta on selline edasipürgiv töörügaja naine. Väga tubli naine!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 249 korda, sh täna 1)