Kobras võib hakata ohustama Saaremaa jõevähki

Arvestades Saaremaa jõgede vähirikkust, peab metsakaitse- ja metsauuenduskeskus vajalikuks piirata kobraste arvu kasvu Saaremaal. Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse jahimaakorraldaja Nikolai Laanetu ütles Oma Saarele, et Saaremaal tuleb kobras võtta väga rangelt kontrolli alla, eriti vajalik on kobraste eemalhoidmine vähijõgedest.

Laanetu sõnul muudab kobras oma tegevusega jõeelustiku vähkide jaoks elamiskõlbmatuks, mis mõne aasta pärast hakkab konkreetses veekogus vähi arvukust mõjutama.

Tema hinnangul võib kobras kahjustada kokku umbes kümmet protsenti Saaremaa vähi asurkonnast. Praegu kobrastel vähi asurkonnaga Saaremaal otsest kokkupuudet veel ei ole. Seni on Eesti suurim näriline end siin sisse seadnud Kuke ojas ja Laugi peakraavis.

Laanetu ütles, et ehkki Saaremaal on kobraste arv Mandri-Eestiga võrreldes pea olematu (umbes 30 isendit), võib nende arvukus väga kiiresti suureneda. Inimese poolt maaparanduse käigus rajatud kraavide rohkus Saaremaal võimaldab kobrastel siin elada 4–5 korda suuremal territooriumil, kui see oleks võimalik looduslikult.

Seetõttu peab ta vajalikuks likvideerida kobras kõigist Saaremaa veekogudest, jättes tulevikus paar pesakonda maakonna loodushuviliste tarvis mõnesse suhteliselt ohutusse kohta.

Jahimaakorraldaja teeb konkreetsed ettepanekud reguleerida kobraste arvu kohe pärast Saaremaa veekogude jahimajandusliku kasutuse eripära käimasoleva hindamise lõppu.

Loodusmehe sõnul on kobraste mõju väljaspool jõevähkidega seonduvat Saaremaa looduskeskkonnale kaksipidine. Ühes küljest on kobraste ehitatud tammid eriti kuivadel suvedel põhjavee tasemele kasulikud, teisalt ujutab see loom oma tegevusega üle nii põldusid kui ka metsi.

„Saaremaa jõed on suhteliselt väikese langusega ja kui kobras hakkab seal tõsiselt oma paisusid ehitama, siis võib ta üle ujutada suure osa Saaremaa maaparanduse objektidest,“ ütles Laanetu. „Kui kopra arvukus väljub kontrolli alt ja jahimehed ei suuda sellele piiri panna, võib mõnes raskesti ligipääsetavas kohas hukkuda metsa kümnete hektarite kaupa,“ lisas ta.

Eelmise sajandi keskel Eesti aladel hävitatud kobras taasasustati Eestisse 1957. aastal. Saaremaale jõudis kobras ilmselt 7–8 aastat tagasi üle mere ujudes ja ilmselt ka inimese tooduna. Elupaigana eelistab kobras aeglase vooluga veekogusid, kuhu ehitab veetaseme tõstmiseks endalangetatud puudest ja mudast tugevaid tamme, tekitades sellega sageli kahju ümbritsevale loodusele.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 88 korda, sh täna 1)