Na, tervidust teitele!

Neh, kooliorjus akkes jälle peele ning see oo sedavisi, et kinnel oo sennest ea meel, et peevigus tunnid oo ja kis mötleb, et saaks ühe korra see aeg lebi ja tööle.

A muidud palju oo neid lapsi, kis püuga löövad vai oo jüba löönd ning nee oo ariduse jäuks teedmatta kadund. Nüid ma lugesi sii ühe peeva ajalehte ja ehmadasi, sest ariduse minister ähvardas keik nee vanemad, kinne lapsed öppida p`viitsi ning tundi menemise asemel kuskispool trepi all vai mujal koolimaja nurkade vahel ringi klodivad, ee karista.

Seda taa pole muidud ütlend, mes moodi see välje nääb, a kui oo jüba nöuke söna nat karistamine, siiss oo moo meelest selge, et mede justiits ministeril äi jee muud üle, kut uue vangimaja jäuks nurgakivi otsima minna. Sest ühest külgest oo karistamine muidud keikse lisem abinöu. Teise külje peeld peeks siiskid mötlema, kasse ikka toob lapsed koolipinki tagas vai mette. Ministeerjum oo tarku mihi ning naisi täis, jo vöiks siiskid möölda midad nöukest välje, mes kindla peele aidab.

Mool oo sii ettepaneg ka. Sest vaada – preet jeeb nöukene tunne, et öpedajade pöhimine ramm leheb palga juure küsimise jäuks. Äi, ma äi ütle, et nende palk peeks ainuld kaks moo pintssi olema. A sii vöiks teha nöukse kauba, et palka akadakse senne järgi korrudama, kui palju oo neid lapsi, kis esimesest klassist pöhikooli löpedamiseni vasta pidavad. Ning kui nee tuhat tükki, mes preegus arvestakse, kis pöhikooli äi löpedagid, peele üheksmandad klassi kinaste tunnistuse saavad, siiss vöib moo meelest öpedaja palk olla kas vöi Riigikogu liikmega vördne.

A ma karda, et moo silmad seda äi neegid – äi senne koha peeld, et öpedaja rahul oleks, äga senne koha peeld paramad, et laps ega umigu röömpsa meelega portvelli vetaks. Sennepärast, et meite ariduse süsteemiga oo sedas – ega minister teeb oma ning eelmise tegemist visadakse prügikasti. Ning ma süidista sennes keikse peeld seda vad poliitigad. Sest see, mes nee ariduse tegelast tegavad, kui vöim vahedub, oo nöuke materdamine, et eelmist olijad tambidakse kahe peevaga maa sesse. Senne peele aga äi mötle kiskid, et kool köib vehemald üheksa aastad…

Ning kui oo sedamodi, et soo laps lihtsald äi klapi sennega kokku, mes kool oo, siiss peeks aitama asje nenda seeda, et ta saaks vehemald midad asje öppida, mikega elus leiba teenida. Muidu oo sedas, et aridust äi ole, aamerd püus ka äi oska oida ning see töö, mes meite riikis taris ee tehja oo, senne tegavad poolagad, iinlast vöi türklast ee.

Teina sitt lugu oo see, et söavägi ka nöukest äi taha, kinnel aridust äi ole. Ning meite armee asjamihed oo jo ka välje ütlend, et poistel, kis vormi selga tömmavad, äi ole rammugid mette – ühel oo üks, teisal teina äda. Üks oo ühe asja jäuks kölbmatt, teina teis jäuks. Kus poole mei sedamodi välje jöuame? Äi kuskise, sest Euroopa Liitus mei jüba oleme ning see oo keik, edas pole änam kuhugid menna – sennega oo sein ees.

Ma arva sedasi, et kui mees ja naine oma abielu ee lahudavad, siiss oo nad mölemid süidi. Äi saa sedas olla, et üks oo patune ning teina kasvadab kohtus kohe tiivad selga.

Kooliga oo sammati. Muidud, äga ma äi ütle – oo nöukseid lapsi küll, kinnele sa ühegid moodiga sulepeed püuse äi sunni. Ning äga nendega pole töösti midad tehje, sest nöuke änamasti tööle ka äi aka. Ning las ta siiss olla – söukseid oo meite külaskid Manni poe ees nähje. A oma meelest oo nee jälle keikse targemad – naad teedvad täpseld, mes üleval pool tegema peeb.

Ning vaada, see ärimihedki nöukeste peel mötlend ja isegid Pöhiseedusliku ölle välje köind. Ainuld mool aeb naeru peele, et mike järgi nöukse ölle joojaid siiss lahterdakse, sest seel oo jo kaks sorti: kange ning lahjem. Kui ma veta lahja, kas ma pee siiss meite pöhiseedusest vehem, kut see kis kangema vetab? Nenda kange, et poole tunni pärast, kui teise pudeli pöhi oo ka pilvede värvist vaatand, peeb ta kadagusse keikide seedusse kerjudat paragrahvide peele vett laskma?

Moo jäuks oo möni asi siiskid tähtis ka, kuigid soole vöib vahel nöuke arvamine jeeda, et ma ainuld plära. Nee asjad oo meite oma vabariik ning nee, kis seda oma tarkusega muistvad ka siisss edas vii, kui ma joba oma vanmoriga külmi varbuid näitma aka.

Neh, olga ning!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 35 korda, sh täna 1)