Patsient on koomas, elagu klient (4)

Patsient on koomas, elagu klient

 

Hiljuti lehti sirvides jäi mulle valusalt silma, et arstid (ja muidugi ajakirjanikud papagoidena nende järel) nimetavad patsiente klientideks.

Kas pelgalt sõnade vahetus või siiski sisuline ja semantiline erinevus nende kahe mõiste vahel? „Patsient“ (ld k patiens) – ravitav, ravialune, arstiabi tarvitaja. „Klient“ (ld k cliens) – alaline tellija, ostja, tarbija. Kui arst kasutab sõna „klient“ oma ravialuse kohta, paneb see mõtlema, et kas tõesti on see ravialune vaid teenuse tarbija, arstiabi ostja.

Kliente võib olla ju mitut sorti, on selliseid nagu mina ja võib-olla paar-kolm mu sõpra, kus teenindaja ja kliendi vahel on piinlikult täpne raha- ja/või infovahetusskeem ja ei midagi enamat.

On ka neid, kelle ees teenindaja laskub seitse korda selili ja seitse korda kõhuli, sest kliendi nägu kuldavad jakobsonid. Selliselt klient olla arsti juures ei ole ju paha, aga sellisena, nagu mina? Kõigepealt pane end nimekirja (loomulikult otsitakse välja kõige tagumisem aeg), siis oota kohapeal järjekorras, sellest hoolimata, et aeg on kinni pandud ja lõpuks, kui arsti juurde jõuad, küsib ta kõigepealt, et kas te olete kindlustatud.

Ja olgu kõik maailma jumalad sulle armulised, kui sa ei ole kindlustatud. Vähe sellest, et oled rohujuure tasandist allapoole laskunud, sulle teatatakse, et kahjuks ei saa me sinu heaks midagi teha, enne kui… ja siis järgneb hinnakiri.

Mida professionaalsemalt käituv arst, seda enam ei pane arstiabi vajav inimene tähele, et tegelikult osutatakse talle teenust. Vana head arst-patsient suhet ei saagi tekkida, kui arstiabi taandub rahasulle-teenusmulle suhtele. Ja muuseas, isegi kiirabis, mis peaks olema esmaabi korras kõikidele kättesaadav, esitati mulle kunagi päris korralik arve selle eest, et nad mahanülitud naha puhastasid ja kinni sidusid. Muidugi kõlas kanooniline küsimus: kas te olete kindlustatud? Esimesena kõikidest.

Medalite küljed ei ole ühesugused, enamasti. Kui erinevad nad on, sõltub suuresti medalivalmistajast. Mulle on järjest enam hakanud tunduma, et arstiabi puhul siiski ei erine üks pool suures osas teisest. Justnimelt nii emotsionaalses kui materiaalses plaanis.

Selleks, et arst saaks oma tööd teha arsti, aga mitte halle karvu kasvatava aruannete käes vaevleva väikse-vaikse teenuseosutajana (rääkimata sagedastest ja valurikastest aruandlusvormide tuhudest ehk järjest uute ja uute programmide sünnivaludest osasaamisest), oleks vaja vabaneda hinnakirja paineist ja taastada seesama usalduslik suhe arsti ja patsiendi vahel. Kuidas seda organiseerida, on juba riigiisade pärusmaa. Kuid ilmselt on see võimalik, kui visata Põhjamaade sellealane kogemus sinna, kuhu see kuulub.

Või tõsta Eesti Põhjamaade elatustaseme kõrgusele. Sest niimoodi see süsteem ei toimi. Vähemalt mitte sellistele, kes tõesti abi vajavad. Ja fondide toetused on suisa naeruväärsed. Mis imet on riigil välja panna ühekordne summa hea ja vajaliku aparatuuri ostmiseks? On selleks tõesti vaja kuulutada välja heategevuslik üritus? Ja siis kurdetakse väljasuremise üle. Kuhu edasi?

Kui kliendi-juttu edasi rääkida, siis tahtmatult kipub silme ette natuke teistlaadne, omamoodi õõvastav kujutluspilt. Õpilane-klient istub pingis ja õpetaja-klienditeenindaja küsib ta käest õpitud materjali. Õpilane aga ei ole rahul küsimuse asetusega ja uurib hoopis, et mida õpetaja on selle heaks teinud, et teda kui tarbijat infoga varustada. Ja õpetajal ei ole õigust keelduda vastusest, sest õpilane kui väärtuslik klient nõuab oma küsimusele vastust. Ja kui selgub, et õpilane ei ole piisavalt varustatud (juba ettemakstud) teenusega, siis ei ole õpetajal mingit õigust nõuda temalt infot, mida ta ei ole omandanud.

Pahatihti kiputakse unustama, et kui klient on kuningas, siis peaks ta ka käituma kui kuningas. Kui kuningas käitub kerjusena, siis koheldaksegi teda kui kerjust. Selleks et olla „kliendi“ nime vääriline, tuleks ise käituda kui klient. Väärikalt. Aga siiski tasuks kaaluda, et kas mitte arst ei peaks vastu võtma ja ravima patsienti, selle asemel et osutada raviteenust.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 72 korda, sh täna 1)