Tänavusele orhidee-aastale paneme hüüumärgi

Tänavusele orhidee-aastale paneme hüüumärgi

 

Selleaastane orhideesuvi on möödas ja sellele võiks panna punkti. Septembrikuu alguses jõudis aga autorini kõiki loodusesõpru ja eriti orhideehuvilisi rõõmustav uudis, millega saame kogu orhidee-hooajale panna hoopis hüüumärgi.

Nimelt leiti tänavuse juulikuu lõpus Saaremaalt esmakordselt haruldane, Eestis kaitsealuste liikide I kategooriasse kuuluv orhideeline lehitu pisikäpp.
Uus orhideeliik Saaremaa taimestikus

Õige mees õigel ajal õiges kohas oli Võhmal elav loodushuviline Raul Melsas. Kuidas tehti orhidee- ja loodusesõpru rõõmustav avastus, kirjeldab riikliku looduskaitsekeskuse Saare regiooni liigikaitse spetsialist Rein Nellis:

Lehitu pisikäpa leidis Võhma lähedalt metsasihilt Raul Melsas. Raul on röövlinnumees, kes lisaks kõvernokkade seiramisele paneb metsas liikudes muudki tähele. Nii on tema kaudu teatavaks saanud sadakond jugapuud, püramiid-koerakäpa kasvukoht ja palju muud kaitset väärivat. Pisikäpa leidis ta raudkulli pesa otsides.

Raudkulli pesade ümbruses on tihti mätastel saakloomade jäänuseid, viimaseid pilguga otsides vaataski ühelt mättalt vastu lehitu pisikäpp. Üks taim, seitsme õiega õisikus. Kuna Raul on käpalised omal käel selgeks õppinud, oli kohe selge, millega tegu. Nädalapäevad hiljem käis Raul kohta taas vaatamas ja leidis, et miski satikas oli lille juure pealt maha närinud.

Pisikäpa leiust teatas Raul Reinule – teisele röövlinnumehele, kes töötab riikliku looduskaitsekeskuse Saare regiooni liigikaitse spetsialistina. Kuna tegemist on suisa esimese leiuga Saaremaa pinnalt, siis mindi teadet kontrollima Mari Reitaluga eesotsas. Mari oli alguses ehk pisut skeptiline, kuna on ennegi käinud neid nn pisikäppi vaatamas, kuid siiani olid need osutunud küll seenlilledeks, küll muuks. Seda toredam oli kuulda, kui Mari ühel vihmasel päeval Võhma poole sõites Rauli märkmiku vahelt välja ilmunud pisikäppa nähes ütles: “Jah, on küll.”

Botaanik Mari Reitalu sõnul on pisikäpa kasvukoht kuuse alusmetsaga kaasikus, kus täheldatav kuivenduse mõju. Pisikäpa lähedal leiti kasvamas teisigi kaitsealuseid taimeliike: pruunikat pesajuurt, laialehist neiuvaipa ja ungrukolda.

Lehitu pisikäpaga kohtumine on suursündmus, isegi enamik Eesti botaanikutest pole teda kohanud. Pisikäppa peetakse meie ilusaimaks, omapäraseimaks ja haruldasimaks käpaliseks. Lehitu pisikäpp kasvab peamiselt puutumatute metsade vähekäidavates kohtades ja ilmub maapinnale kuni paariks nädalaks suve teisel poolel.

Liik on kogu oma suure levila piires peaaegu kõikjal ohustatud. Soomlased nimetavad pisikäppa austavalt metsaemaks ja inglased tondiorhideeks, sest selle taime kohtamine on tõepoolest ebatavaline sündmus.

Tõnu Tamm, tuntud näitlejast orhideede maalija ja Eesti Orhideekaitse Klubi liige ütleb lehitu pisikäpa kohta järgmist: Aga inglastel on üks orhidee saanud nimeks kummitusorhidee. Meiegi jaoks on ta tõeline kummitus. Lausharv, „kummitab” ainult paaris kohas Eestis ja mitte igal aastal ning võrdlemisi salajastes kohtades. Kas viisakusest või kujutlusvõime puudulikkusest on ta nimeks meil lehitu pisikäpp.

Orhideesõpradel on, mida tulevalt suvelt oodata: nii kohtumist Võhma kandis kasvava pisikäpaga kui ka Abruka pisikäpa leidmist.
Oluline on lisada, et Hiiumaalt Kõpust avastati lehitu pisikäpp tosin aastat tagasi.

Orhideed kui meie looduse väga väärtuslik osa

Saaremaa looduse hoidja Mari Reitalu peab käpalisi meie looduse väga väärtuslikuks osaks, millel on kindel osa meie looduse omapära kujundamisel. Oluline on see rikkus säilitada tulevastele põlvedele. Kõik orhideeliigid on alates 1983. aastast kaitse all.

Saarlased on orhideedega harjunud ja paljud tunnevad nende vastu suurt huvi, seda näitab arvukas osavõtt orhideepäevadest. Aga turistid? „Süvaloodushuviliste jaoks on orhi-deed kindlasti turismimagnet,” ütles Kristina Mägi Kuressaare infopunktist. „Meilt küsitakse infot orhideemuuseumi kohta ning seda, kust võib orhideesid kasvamas leida. Oleme sellised turistid suunanud Loonale või Viidumäele. Meile jagamiseks toodud orhideevoldikud läksid lennult.”

Orhideemuuseumi pole ei Saare- ega Hiiumaal, küll on Hiiumaal Kõpu-Kärdla ja Lauka teede ristil kergesti kättesaadavas kohas orhideepeenar. Aiaga piiratud alale on ehitatud laudtee, millel kõndijad saavad tundma õppida haruldasi taimi neid kahjustamata: seal kasvab üle kümne liigi orhideesid, kaitsealune värvi-paskhein jt liigid. Hea idee, mille peaks ka Saaremaal teostama.

Lisaks veel üks tähelepanek, mida tahan lugejaga jagada: orhideede juurde minekuks on parem väike, kuni kahekümnest inimesest grupp. Suure grupiga liikudes juhtub sageli nii, et nii mõnigi taimharuldus saab kannatada, jääb sõna otseses mõttes jalge alla.

Et huvitavate taimeliikide heale käekäigule kaasa aidata, peaksime neid kõigepealt väga hästi tundma õppima. Otse loomulikult saab kodumaa orhideesid tundma õppida Eesti Orhideekaitse Klubi (EOKK) tegemistest osa võttes. Kui keegi tõsiste orhideehuvidega lugejatest soovib astuda klubi liikmeks või tellida loengu nende huvitava bioloogiaga salapäraste taimede kohta, võib vastava ettepanekuga pöörduda selle loo autori poole, kes edastab selle mõnele EOKK liikmele.

Eesti Orhideekaitse Klubi sellesuvistest ettevõtmistest

1985. aastal asutatud Eesti Orhideekaitse Klubi eesmärgiks on igati kaasa aidata meie looduslike orhideede ehk käpaliste püsimisele ja heale käekäigule. Praegu kuulub klubisse 92 inimest erinevatelt elualadelt.
Klubirahvas saab kokku neli korda aastas, hilissügisel ja varakevadel, et kuulata ettekandeid käpalistega seotud teemadel ja vaadata pilte, jutelda; suvel toimub kaks ekskursiooni taimedega tutvumiseks ja uute leiukohtade avastamiseks.

EOKK sellesuvine kahepäevane ekskursioon viis meid Läänemaale Hanila valda Pivarootsi. Ekskursiooni või õigemini küll ekspeditsiooni ülesanne oli kaartidel märgitud ala läbi käia/uurida, kaardistada kaitsealused taimed, hinnata nende arvukust ning anda ka soovitused nende kaitse korraldamiseks. Uuritud piirkond on peamiselt suvilate ala, kus toimub ka kinnisvara arendamine.

Töö tulemusena peaksid riikliku looduskaitse keskuse töötajad oskama kaasa rääkida, kus lubada näiteks kinnisvaraarendust, kus aga võtta tarvitusele abinõud kaitsealuste taimede kaitse korraldamiseks.

Seekordsel orhideematkal Pivarootsis fikseeriti 15 liiki käpalisi, lisaks käidi Virtsu lähedal imetlemas väga haruldast Ruthe sõrmkäppa. Peale käpaliste fikseeriti Pivarootsis ka selliseid kaitsealuseid taimeliike nagu püst-linalehik, lääne-mõõkrohi, emaputk, niidu-asparhernes. Lisaks plaanilisele uurimistööle käidi Puhtu-Laelatu looduskaitseala uudistamas.

Tallinnas Eesti Loodusmuuseumis sai hiljuti vaadata Tõnu Tamme orhideemaalide näitust Legende orhideedest. Orhideesid on Tõnu Tamm maalinud üle paarikümne aasta, tema lemmikud on metsaorhideed.

Näituse juures oli Tõnu Tamme tekst, kust laenan lõpetuseks paar mõtet:
Eestlastele on need kaunid metsalilled, käpalised ehk orhi-deed nii palju tähendanud. Nendest on hädadele abi loodetud, nendega on end ravitud, nende abil on kurjale vastu seista püütud ja nende salapäraste lilledega on tulevikku ennustatud, nendest on usutud, et nad on metsa alla ja sooveerele armuelu abistajaiks kasvama pandud. Teda on peetud ja peame nüüd meiegi eesmärgi saavutamise lilleks, sest neis on üleloomulik jõud sees. Usume seda!

Rohkem loe orhideedest www.orhidee.ee

Maie Meius

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 188 korda, sh täna 1)