Kingissepp lahkus Saaremaalt, jalad ees

Kingissepp lahkus Saaremaalt, jalad ees

 

Eile keskpäeval tõsteti Sikassaare laoplatsilt autokasti ja sõidutati Tallinna saarlasest riigikukutaja Viktor Kingissepa kuju. 25 tonni kaaluv graniidist kuju pannakse rahvale vaatamiseks välja Eesti Ajaloomuuseumi ekspositsioonis.

Nagu kadunukesele kohane, paigutati kuju autosse, alumine ots eespool. Kraanajuht Jaan Kirss, kes paigaldab ka Kuressaare keskväljaku jõulukuused, suutis kuju tõstmise operatsiooni edukalt läbi viia. Isiklikult pani Kingissepa kujule konksu külge ka abilinnapea Argo Kirss, kes on olnud kuju Kuressaarest äraviimise üks eestvedajaid.

Varastamiseks liialt raske

Kuju saab olema üks 20-st nõukogudeaegsest kujust, mis pannakse välja Eesti Ajaloomuuseumi püsiekspositsioonis. Muuseumi arendusdirektori Mariann Raisma sõnul ei ole taolisi kujusid Eestis eriti palju enam järel ning kindlasti saab Viktor Kingissepa kuju muuseumi kogudele huvitavaks täienduseks. Raisma sõnul on paljud kujud lõhutud ning koguni varastatud.

Huvi nõukogudeaegsete kujude vastu olevat läänemaailmas suur. „Minu andmetel on näiteks Jõhvis olnud Lenini kuju viidud välismaale,” rääkis Raisma. Kingissepa kujust rääkides ütles Raisma, et see on õnneks varastamiseks liialt raske. Muuseumitöötaja sõnul ei tasu ka unustada kuju kunstilist väärtust, kuna see ja paljud teised tolleaegsed monumendid on siiski tehtud oma aja parimate kujurite poolt.

Kuressaarde ei sobinud

Äraviimistöödel abiks olnud ja kujule ka ühe kraanakonksu kinnitanud abilinnapea Argo Kirss meenutas, et kujuga on olnud mitmeid plaane. „Küll on tahetud seda killustikuks teha, samuti tahtis teda eksponeerida Saaremaa Muuseum,” rääkis Kirss.

Tema sõnul ei pooldanud Kuressaare linnavolikogu seda, et Saaremaa Muuseum eksponeeriks kuju Kuressaare lossihoovis. Projekt kujutanuks endast puuri asetatud pikali kuju, mis oleks sümboliseerinud nõukogude võimu murtud selgroogu. Kuju Saaremaa Muuseumile andmise vastu olid tollal kohalikud isamaaliitlased, kelle üks juhte on ka Kirss.

„Aga tegelikult on siin hea tükk materjali hauakivide jaoks,” sõnas Kirss, tõdedes samas, et ega see, kui tükk on kuju küljest võetud, mälestuskivile erilist väärtust juurde annaks.

Minna on palutud varemgi

Kingissepa kuju paigaldati Kuressaarde riigikukutaja 100. sünniaastapäevaks 1988. aastal. Varsti pärast monumendi avamist ilmusid ühel ööl kuju ette kalossid ja kiri: „Hakka astuma, Viktor!”

13 kuud hiljem sarnasuse tõttu kuulsa näitlejaga rahvasuus „Mikiveri” nime kandnud kuju aga juba teisaldati, kuna Eesti riik hakkas iseseisvuma.

„Aktuaalse kaamera“ endine korrespondent Saaremaal Endel Kurgpõld:
„Tookord – see oli laulva revolutsiooni aastal 1988 – tehti Tallinnast mulle ülesandeks teha “Aktuaalsele kaamerale” uudis Viktor Kingissepa kuju paigaldamisest tookordse Kingissepa linna keskväljakule.

Mäletan, et kuju saabus Saaremaale 21. märtsil 1988. Praam saabus Kuivastusse umbes kell kaks päeval. Kingissepa kuju oli suure veoauto peal, autoga oli kaasas spetsiaalne kraana kuju tõstmiseks. Linna jõudsime umbes kella poole viie paiku. Mäletan, et kui veoauto ringteele pööras, nihkus kuju autokastis umbes meetri võrra ettepoole, nii et oleks äärepealt kraavi kukkunud.

Alguses viidi skulptuur teedevalitsuse territooriumile Marienthalis. Seal oli ta ühe öö. Järgmisel päeval, s.o 22. märtsil paigaldati kuju Kuressaare kesklinna ning sama päeva õhtul läks minu tehtud uudis AK-s eetrisse…
Kuju pidulik avamine, kuhu saabus ka EKP keskkomitee I sekretär Karl Vaino, leidis aset 24. märtsil 1988. aastal, Viktor Kingissepa 100. sünniaastapäeval.

Mäletan ka kuju äraviimist: see oli 1989. aasta 22. aprillil, Lenini sünnipäeval.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 238 korda, sh täna 1)