Majandusminister Juhan Parts: Saare maavanem käitus nagu korruptant (13)

Majandusminister Juhan Parts: Saare maavanem käitus nagu korruptant

 

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts leiab, et Saare maavanem Toomas Kasemaa on maakonna bussiliikluse käigushoidmiseks riigilt raha taotledes käitunud nagu korruptant. Juhan Partsi sõnul pani teda hämmastama suvel aset leidnud juhtum, kus Saare maavanem Toomas Kasemaa saabus koos bussifirma GoBus esindajaga bussiliikluseks riigilt raha juurde küsima.

„Ma ei tea, kuskohast on Eestis levimas selline traditsioon, et keset ilusat päikselist päeva võtab riigi esindaja maavanem koos lepingu täitjaga, kellel on erinevad huvid, päevaplaaniks tulla töö ajal Tallinnasse ja hakata lepinguga mittekooskõlas olevalt raha juurde nõudma,“ rääkis Parts.

„Ma arvan, et see on väga naljakas pretsedent ja alguses mulle tundus, et uus maavanem on kuidagi korrumpeerunud. Ilmub tellijaga minu kabinetti, hakkab mu käest raha välja pressima. Sellisel moel ei ole maavanemal lihtsalt korrektne käituda. See on ennekuulmatu. Me elame Eesti Vabariigis, ehitame oma riiki ja me ei saa lubada väljapressimisi, sulitempe.“

Partsi sõnul on Eestis kui õigusriigis lähtepositsiooniks lepingu täitmine ja on maavanema vastutada, et ühistranspordi liinid maakonnas toimiksid.

„Ma lugesin Oma Saare juhtkirja, kus oli kirjutatud, et kooliõpilased ja pensionärid saavad kannatada, aga ei saa, sest maavanemale on antud riigi poolt volitused teha niimoodi, et bussid liiguksid täpselt niipalju, kui inimestel on vaja liikuda,“ ütles minister.

Juhan Parts heitis GoBusile kui suurele ja tõsiseltvõetavale bussiettevõttele ette, et see käsitleb riiki objektina, mida saab lüpsta. „Sellist käitumist ei ole turumajanduslikus õigusriigis võimalik aktsepteerida ja majandusminister ei lase riiki majanduslikult lüpsta.“

Partsi sõnul ei ole võimalik aktsepteerida, et riigihankel pakkumise teinud eraettevõte nõuab aasta keskel 60 protsenti hinda juurde. „Keset aastat, juunikuus. Kas päike hakkas pähe või?“ küsis Parts.

Ministri sõnul tuleks bussifirmal tunnistada, et hankele esitatud pakkumine on blufitud ning eesmärgiks oli teha riigile rehepappi. „Ma ei välista, et eelmise majandusministri ajal sõlmitud dotatsioonimäär on võrreldes teiste maakondadega mingi nurga alt vaadates liiga väike, kuid need määrad on tekkinud ju läbi lepingute,“ lausus Parts. Kui dotatsioonimäära ümbervaatamiseks tekib tõesti vajadus, siis korrektne on seda analüüsida 2008. aasta riigieelarve koostamise raames, lisas ta.

Kuressaare jahisadam on eelkõige linna probleem

Kommenteerides oma otsust, et AS Saarte Liinid loobuksid Kuressaare jahisadama rendilevõtmisest, märkis Parts, et Saar-te Liinide kui riigile kuuluva aktsiaseltsi eksistentsi mõte on hallata selliseid sadamaid, mis tagaksid saartele eluliselt vajaliku juurdepääsu. Kuressaare sadamaga seonduvalt tõstatub küsimus, milline on Eesti sadamate puhul pikemaajaline poliitika: kas kõik sadamad võiksid kuuluda riigile või valitseb sadamate osas omanike paljusus.

„Mina toetan omanike paljusust,“ märkis Parts, lisades, et sadamad, mis annavad näiteks mõnele linnale mingit täiendavat väärtust, võiksid kuuluda kas eraomanikele või olla munitsipaalomandis. „Mul ei ole Kuressaare jahisadama vastu mitte midagi, ta on ilus ja hästi arendatud, aga selle sadama haldamine peaks olema ennekõike linna asi. Sellisel juhul me käitume ausalt ja võrdselt kõigi teiste munitsipaalsadamate suhtes.“

Kuressaare lennurada ei pikendata 2000 meetrile

Rääkides Saare maavalitsuse taotlusest pikendada Kuressaare lennuvälja lennurada kavandatud 1800 meetri asemel 2000 meetri pikkuseks, lausus Parts, et selleks ei ole mingit vajadust.

Pärast lennuraja pikendamist olemasolevalt 1500 meetrilt 1800 meetrile saaksid Kuressaares maanduda kuni 70 reisijakohaga lennukid. „See on täiesti piisav investeering selleks, et teenindada lähiriikide lennukid. Üle 70-kohalist lennukit mitte ükski lennufirma siia ei lennuta.“

Partsi sõnul on tal võimalik teha valitsusele ettepanek arendada regionaalsetest lennujaamadest Tartut ja jätta Kuressaare lennujaam rekonstrueerimine ootele. „Või lähme Kuressaarega edasi ja teeme 1500-meetrise raja 1800 m pikkuseks,“ ütles minister.

Toomas Kasemaa: see ei olnud väljapressimine
Pileti hind koosneb dotatsioonist ja piletitulust. Dotatsioon omakorda jaguneb riigi poolt makstavaks dotatsiooniks ja omavalitsuste poolt makstavaks dotatsiooniks. Iga soodustuse andja on kohustatud oma soodustused kinni maksma.

Meie bussiettevõte on juba läbi aasta miinustes. Kõikidele vedajatele makstakse aasta jooksul raha juurde. See on traditsiooniline olnud Eesti riigis. Seetõttu ei ole midagi imelikku, et riigidotatsiooni juurde küsitakse.

Mida teha sellises situatsioonis – kas me ootame, kuni ettevõte läheb pankrotti või leiame tulubaasi juurde? Ettevõte ei saa inimesi oma kuludega vedada. Selleks on kaks varianti – kas dotatsiooni suurendada või piletihinda tõsta.

Piletihinda me juba aasta alguses tõstsime, järgmine samm oli dotatsiooni juurde küsida. Minu arust igati normaalne käitumine. Kelle poole siis veel kui mitte majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole pöörduda?

Ma ei kujuta ette, milline see asutus võiks siis veel olla, mis bussiliine doteerib. Mina küll ei soovi ja ma ei usu, et see oleks korrumpeerumine, et mõni Saaremaa ettevõte läheks pankrotti lihtsalt sellepärast, et 2006. aastal riigihankes 2007. aastaks tehtud finantsprognoos lepingus ei kajastunud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 27 korda, sh täna 1)