Elle Mäe maaleib läks nagu soe sai

Elle Mäe maaleib läks nagu soe sai

 

Eile Kuressaare kolledžis toimunud leivapäeval, mille korraldajaiks olid Saaremaa Kodukant ja Saaremaa Muuseum, kadus kõige enne degusteerimislaualt Kihelkonna leivategija Elle Mäe küpsetatud maaleib. „Läks nagu soe sai!“ kommenteerisid leivapäevalised.

16 aastat koduleiba teinud Elle Mäe on ahjusooja küpsetist seni oma perele pakkunud ja traditsiooni kohaselt teeb ta leiba ka Kihelkonnal toimuva mihklipäeva laada jaoks. Selle kuu lõpus läheb ta oma toodanguga ka Tartusse, kuhu tööka saarlanna kutsus Eesti Põllumajandusmuuseum.

Projekti „Maaleib jälle ausse“ eesmärk on Saaremaa Kodukandi eestvedaja Elvi Viira sõnul kaardistada traditsiooniliste kultuurteraviljade kasvatajad, vilja jahvatamisvõimalused, rukkileiva küpsetajad, leivaahju omanikud ja üldse leivaküpsetamisest huvitatud inimesed.

Eilne leivapäev näitas saarlaste üsna suurt huvi. Kolledžis toimunud seminaril osales 40 huvilist, ka juba staažikad pagarid Kuressaare Leivast, Karja Pagarist ja mujalt.

Seminaril jagasid oma kogemusi ekspõllumajandusminister, nüüdne riigikogulane Ester Tuiksoo, külalised Gotlandilt, sealhulgas saarlaste ammune nõustaja Riina Noodapere naabersaare maamajandusseltsist, Eesti Põllumajandusmuuseumi vanemteadur Ellen Pärn ja sama asutuse giid-vanempedagoog Ruth Metsallik.

„Eks sellistel seminaridel ja töö käigus kujuneb välja nõudmise-pakkumise vahekord. Kui on nõudmine, siis tuleb ka pakkumine, hakatakse tegema. Tänane päev näitab, et tegijaid peaks jaguma,“ rääkis Elvi Viira.

Gotlandi maamajandusseltsi kogemusi edastas saarlastele Riina Noodapere. „Gotlandil on tehtud taluleiba hästi kaua. Meie ühine leivakultuur on kuidagiviisi erinevatesse suundadesse läinud,“ tõdes eestlannast gotlandlane.

Riina Noodapere hinnangul vaatavad ka rootslastest tarbijad üha enam leiva retseptuuri. Kõige tervislikumad leivad on ikka esiisade kombel tehtud. Gotlandilgi on taas au sisse tõusnud vanad kivist leivaahjud.

„Väikeettevõtjatel on võimalus hakata tervislikku maaleiba tegema. Tundub, et nõudlus selle järele kasvab. See tarbijate grupp on juba olemas. Tean inimesi, kes oma tervise pärast või lihtsalt huvist taluleiba, mis mahetoode, tarbivad,“ rääkis Riina Noodapere.

Külalisesineja sõnul võetakse Gotlandil jälle üle aastakümnete kasutusele nisu- ja rukkisorte, mille jahust tervislikke küpsetisi teha. „Allergikud taluvad neid tooteid paremini kui moodsaid küpsetisi,“ teavitas Riina Noodapera.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 137 korda, sh täna 1)