Mehed pagevad maapõhikoolidest (1)

Mehed pagevad maapõhikoolidest

 

Saare maakonnas on tekkinud olukord, kus kolme-teistkümnest maapõhikoolist juhivad vaid kahte, Kärla ja Ruhnu põhikooli, meesdirektorid.

Viimase kolme aasta jooksul on ameti maha pannud neli maapõhikooli meesdirektorit. Kümme aastat tagasi olid maakoolide direktoriteks valdavalt meesterahvad. Gümnaasiumides ning erikoolides on aga direktorite osas jämedam ots praeguseni meeste käes.

Kümme aastat Kihelkonna ja Kaarma koolis direktorina töötanud Mati Mäetalu sõnul on lahkumiste põhjused erinevad, kuid suurt rolli mängib motivatsiooni puudumine. „Laste arv väheneb, koolid jäävad väiksemaks,” sõnas Mäetalu.

Muhu põhikooli kauaaegse direktori Senta Roomi sõnul pole meesdirektorite vähesuses midagi imekspandavat. „Mehed on koolist üldse ära läinud, miks nad peaksid direktorikski tulema,” arvas Room. Ka tema arvates ei paku väikeste koolide juhtimine meestele pinget, ka ei ole mehed piisavalt leplikud ja otsivad uusi väljakutseid. Room toob näitena Kahtla põhikooli muutmise lasteaed-põhikooliks: „Öelge mulle Saaremaal üks mees, kes oleks lasteaia juhataja,” pakkus Room.

Saare maakonnas jäävad maapõhikoolide direktorite palgad vahemikku 8000–12 000 krooni, palganumber sõltub õpilaste arvust ja omavalitsuse lahkusest. Paljudes maapõhikoolides on mureks ka direktori kehv läbisaamine omavalitsusega, mille üheks põhjuseks näiteks omavalitsuse soov direktori palka mitte tõsta, kuigi õpetajate palgad tõusevad riigi poolt määratud mahus.

Senta Roomi sõnul on paljud mehed koolist töölt lahkunud rahalistel põhjustel. „Mehed tahavad olla pere toetajad ja ülalpidajad,” ütles Room.
Leisi keskkooli direktor Tõnu Erin arvab samuti, et koolidirektori tööga vähemalt maal rikkaks ei saa.

„Need mehed, kes on kooli jäänud ja juhtimise vastutuse enda kanda võtnud, on ilmselt teatud missioonitundega,” mõtiskles Erin. Ta ei näe põhjust, miks peaks mõni mees valima taolise vastutusrikka töö, kui ehitusfirmas saab samaväärset palka.

Lisaks direktoritele on maakoolides probleem ka meesõpetajatega. Maakonna õpetajate koguarvust on mehi vaid 12 protsenti, mis jääb natuke alla riigi keskmisele. See näitaja püsib nagu ka direktorite puhul linnakoolide najal, kus meeste arv suurem. Maapõhikoolides on pahatihti vaid paar meesõpetajat, on ka koole, kus pole ühtki meespedagoogi.
Senta Roomi sõnul peab koolis mehi olema. Samas ei ole probleemiks ainult meesõpetajate nappus, vaid ka see, et ülikoolidest uusi õpetajaid juurde ei tule.

Tõnu Erini arvates peaks noorte õpetajate kooli tuleku suutma tagada riik, kas või kohustusliku suunamise näol pärast ülikooli lõpetamist. „Kui riik on esitanud tellimuse, siis peaks ta saama ka tulemuse,” ütles Erin.
Ka Senta Roomi meelest on praegune olukord ebanormaal-ne. „Meil õpitakse ülikooli riigieelarvelistel kohtadel ja lõpetades öeldakse, et tsau bambiino, ma ei tulegi teile kooli tööle,” naljatas Room kibestunult.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 49 korda, sh täna 1)