Püsiühenduse rajamiseks võib vaja minna Brüsseli arvamust

Püsiühenduse rajamiseks võib vaja minna Brüsseli arvamust

 

Kuna Saaremaa püsiühenduse kõik seni vaatluse all olnud alternatiivsed variandid paiknevad Väinamere loodus- ja linnualal, kus mitmed liigid ja looduslikud elupaigatüübid on Euroopa Liidus kehtivate direktiivide kohaselt kaitse all, siis võib juhtuda, et püsiühenduse rajamiseks Muhu saare ja mandri vahele on vaja Brüsseli arvamust.

Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna nõunik Kadri Möller ütles Oma Saarele, et täpsemalt saab kõigest rääkida pärast seda, kui on valminud Suure väina püsiühenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) lõplik aruanne.

„Kui see aruanne tõepoolest näitab, et Saaremaa püsiühenduse rajamine oluliselt mõjutab Väinamere Natura 2000 alal asuvaid esmatähtsaid looduslikke elupaiku nagu näiteks ranniku-lõukad, rannaniidud, olulised orhideede kasvualad, liigirikkad niidud lubjavaesel pinnal, alvarid,“ rääkis Möller, „siis tuleb Eestil kui euroliidu liikmesriigil püsiühenduse rajamiseks küsida Brüsselis asuva Euroopa Komisjoni (EK) arvamust.“

Õiguslikult pole siduv

Küsimusele, kas Brüsseli seisukoht on Eesti jaoks siduv, vastas Kadri Möller: „Õiguslikult see meile siduv pole, kuid Euroopa Liidus kehtivate õigusaktide (antud juhul on selleks EL-i loodusdirektiiv – toim) rikkumine võib endaga kaasa tuua sanktsioone, näiteks rahatrahve.“

Samas lisas Möller, et kui arvesse võtta senist praktikat, siis üldjuhul on EK seisukoht olnud positiivne ja seda juhul, kui Natura 2000 alal asuvaid esmatähtsaid liike (neid Väinamere alal ei ole – toim) või esmatähtsaid elupaigatüüpe ohustav rajatis on sotsiaalselt ja majanduslikult avalikkusele väga oluline. Saaremaa püsiühendust on tõenäoliselt võimalik selliste rajatiste hulka kuuluvaks lugeda.

„Senine praktika on näidanud, et EK on siiani vaid üksikutel juhtudel andnud Natura alasid ohustavale rajatisele negatiivse hinnangu,“ märkis keskkonnaministeeriumi nõunik. „Näiteks võib tuua Saksamaale Nordrhein-Westfaleni liidumaale Siegeni regiooni kavandatavat äri- ja tööstuspiirkonda.“

Kui aga kõne all on olnud sellised avalikkuse jaoks väga olulised objektid nagu näiteks maanteede või raudteede ehitus, siis on komisjoni arvamus olnud üldjuhul positiivne.

Hüvitusmeetmeid tuleb ikkagi rakendada

Seega võib oletada, et isegi kui KSH lõpparuandes on öeldud, et Saaremaa püsiühenduse rajamine mõjutab oluliselt Natura 2000 alal asuvaid looduslikke elupaigatüüpe, võib EK seisukoht antud küsimuses olla positiivne ja Brüssel silla rajamisele vastu ei seisa.

„Aga isegi kui Brüsseli arvamus on positiivne,“ jätkas Kadri Möller, „ tuleb meil ikkagi kasutusele võtta nn hüvitusmeetmed.“ Vastavalt looduskaitseseadusele on nendeks hüvitusmeetmeteks kahjustatud elupaikade taastamine, uute elupaikade loomine kusagil läheduses asuvas piirkonnas või siis muud meetmed, mis aitavad vältida Natura 2000 võrgustiku sidususe edasist vähenemist.

Lõpetuseks ütles Kadri Möller: „Samas ei maksaks unustada, et KSH-d ei tee me mitte Brüsselile ettenäitamiseks, vaid eelkõige enda jaoks, et planeerida oma tegevusi keskkonda võimalikult vähe kahjustades.“

Eesti Natura 2000 võrgustik
Eesti Natura 2000 alad esitati Euroopa Komisjonile 2004. aasta 1. maiks.
Nende hulka kuulub 66 linnuala ja 509 loodusala.

Naturua 2000 alade kogupindala Eestis on 1 422 500 ha, millest 51% asub meres ja 49% maismaal (16% maismaa territooriumist).

Natura 2000 linnu- ja loodusalade valimisel tuleb lähtuda vaid teaduslikest kriteeriumidest, sotsiaal-majanduslikel põhjustel ei tohi ala jätta Natura 2000 võrgustikku esitamata.

Allikas: keskkonnaministeerium

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 25 korda, sh täna 1)