Veiko Õunpuu, võiduka „Sügisballi“ režissöör: Ühel päeval naasen Saaremaale

Veiko Õunpuu, võiduka „Sügisballi“ režissöör: Ühel päeval naasen Saaremaale

 

Täna esilinastub Tallinnas Coca Cola Plazas Veiko Õunpuu mängufilm „Sügisball“, mis möödunud laupäeval kuulutati maineka Veneetsia filmifestivali kõrvalvõistlusprogrammi „Horisondid“ peaauhinna võitjaks.

Veneetsia filmifestivalil „Sügisballiga“ triumfeerinud saare oma mehe Veiko Õunpuu puhul saab rääkida taas ühe Saaremaa juurtega mehe edust laias maailmas. Nimelt sündis Õunpuu 1972. aastal Saaremaal, kus veetis ka oma lapsepõlve ning pealegi lubab ühel päeval siia naasta.

Õunpuu rääkis Oma Saarele, et tal on Saaremaaga endiselt tihe kontakt, kuna vanemad ja sugulased elavad siin. „Mõni aeg tagasi ostsin veidike maad ning kavas on kunagi Tagaranda endale kodu ehitada,“ rääkis Õunpuu. Küsimusele, kas Saaremaa on kuidagi ka tema loomingut ja karjääri mõjutanud, jääb režissöör vastuse võlgu, sest ei oska otseseid seoseid välja tuua.

Veiko Õunpuul on tulnud üks õnnestumine teise järel. Tema debüütfilm „Tühirand“ võitis 2006. aastal pea kõik kohalikud filmiauhinnad. Film sai Eesti filmi päevadel parima filmi tiitli ja PÖFF-i aasta parima Eesti filmi tiitli.

Prantsuse telekanal ARTE ostis ära filmi “Tühirand” leviõigused nii  Prantsusmaal kui ka Saksamaal ning esmakordselt jõudis “Tühirand” prantsuse telepublikuni sel teisipäeval, 11. septembril.

Vaid mõni päev varem, 8. septembril võitis Veiko Õunpuu mängufilm “Sügisball” tänavu 64. korda toimunud kõrgetasemelisel Veneetsia filmifestivalil filmikunsti uusi suundi esindavate teoste kõrvalvõistlusprogrammis “Horisondid” peaauhinna.

Kolm küsimust Veiko Õunpuule

Mis on filmi „Sügisball“ keskne idee/ mõte?
Kui filmid võiks kokku võtta üheks mõtteks, siis ei oleks filme vaja, oleksid ainult need kokkuvõtvad mõtted. Aga ma saan aru, et sa pead silmas seda, et milline on selle filmi sõnastatav seisukoht.

Ma arvan, et see võiks sellisel juhul olla midagi säärast: olgugi me kõik maailmas üksi ja öö, milles me viibime, pilkaselt pime, Sisyphos ei jäta jonni.

Mis olid suurimad mõjutajad (inimesed või asjad või ükskõik millised tegurid) selle filmi valmimisel?
Minu hinnangul võiksid mõjutajad protsentuaalselt jaguneda järgmiselt: kakskümmend protsenti Unti, viis Viivi Luike, viiskümmend protsenti Kaurismäkiga lahjendatud Tarkovskit ning kakskümmend viis protsenti haiglast auahnust. No ja siis muidugi see tavaline duo – Kristus ja Karlo Funk, ilma kelleta ei ole Eestis tänapäeval võimalik ühtegi head filmi teha.

Kuidas sinu arvates „Sügisball“ peaks inimestele mõjuma? Mida see film peaks muutma?
Minu arvates peaks „Sügisball” inimestele hästi mõjuma. Aga muutma? Ideaalses maailmas võiks ju inimene, kes seda filmi näeb, muidugi täielikult ümber kasvada. Märgata enese ümber kõiki õnnetuid ja üksikuid, mahajäänuid. Ärgata kaastundele enesest nõrgemate ja abitumate vastu, lõpetada rõhumisele kaasa aitamine, valetamine, ahnitsemine. Anda ära oma ülearune vara ja valgustuda.

Aga tegelikkuses… ma päris hästi ei usu, et filmid võiksid maailma muuta. Võib-olla muudaks maailma Kalašnikovi automaat, aga kas vältimatult ka paremaks? Muuta saab tõeliselt ainult iseennast ja looming annab iseenese muutmiseks väga hea võimaluse. Kui öelda nagu David Lynch seda „Elephant Man’i” lõpus Lord Alfred Tennysoni sõnadega tegi: „Never, oh never, nothing will die” ja teha seda ikka ja jälle, siis on selge, et midagi jääb tasapisi sulle enesele ka külge.

Allikas: www.sygisball.ee

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 214 korda, sh täna 1)