Kuressaare peatänavad ja väljakud

Kuressaare peatänavad ja väljakud

 

Saaremaal Nasval elav tuntud ajaloo-uurija KALLE KESKÜLA jätkab sarja, mis pühendatud Kuressaare linna kujunemisele. Seekord on vaatluse all linna tänavad ja väljakud.

Alljärgnev lugu aitab paljuski selgusele jõuda, kuidas on meie linnas tekkinud üks või teine, sageli isegi väga veidralt kõlav kohanimi. Et kõigest paremini aru saada, tuleks lugeda ka sama autori varem Oma Saares ilmunud artikleid: „Sõrve turg“ (5. jaan), „Linna sünd“ (9. veebr), „Kuressaare sadam“ (3. märts), „Mõis“ (30. märts), „Saunikud“ (18. mai) ja „Taaniaegsed Kuressaare kodanikud“(3. aug).

Tolli tänav – linna ajaloo vundament

Schulzenhofs Gasse (nüüd Suur-Põllu tänava algus + Vahtra tänava algus) oli Sõrve turu ja mõisa vaheline tee enne linna sündi. Tõlkides saab sellest Külavanema Mõisa tänava, mis kohanime tausta paremini avab. Sinna suubusid Hinter Gasse (Tagatänav, nüüd Suur-Põllu) ja Krumme Gässchen (Kõver tänav), siin sündis linna esimene kolmnurkne väljak – see oli Kuressaare esimene peatänav.

Sadama tänav (Haafen Gasse, nüüd Suur-Sadama algus + Väike-Sadama tänav) viis Sõrve turult sadamasse, selle kõrvale tekkis teise tänavana Ranna tänav (Strand Gasse). Sõrve turu ja piiskopilinnuse vanim ühendustee sai 1785. a nimeks Licent Gasse (Tolli tänav) seal asunud sadamakontori ja tollihoone järgi.

Kui keegi oskaks kirjutada Tolli tänava ajaloo, oleks see kogu linna ajaloo vundament – selle tänava ääres oli esimene turg, kirik surnuaiaga, kõrts, tuulik, apteek, park (nn Maagi aed) jms. Taaniaegsed peatänavad olid Tolli, Pikk ja Komandandi; Rootsi ajal lisandusid sellesse loetellu Lossi ja Kubermangu. Teised tänavad tekkisid peatänavate kõrvale ja kulgesid nendega rööbiti.

Tolli tänava kõrvale tekkis teise tänavana praeguse Pika tänava lõunapoolne osa. See, madalal aluspõhjal asuv kitsuke tänav on Pika tänava põhjapoolsest, Põduste jõe kallast pidi kulgenud osast oluliselt noorem. Õigupoolest neil sama nime kandma pandud tänava kahel osal ühist ajaloolist tausta polegi.

Teisisõnu, linna vanim liiklussoon kulges mööda praegust Tolli tänavat ja Pika tänava põhjaosa ning ühendas linna vanimaid väljakuid: puudeplatsi, Sõrve turgu ja piiskoplikku sadamat.

Seda liiklussoont, mis viis linna ajaloolistele tagamaadele ja jätkus Kaarma, Kihelkonna ja Sõrve suunas kulgevate teedega, võib järgmiseks peatänavaks pidada (Kaarma värav Suuresilla juures ja sealt alguse saanud vesine tee piki Põduste kallast oli veeteele abiteeks, maanteeks see ei kujunenud).

Tänavate hargnemiskoht

Puudeplatsile viis Tolli tänava põhjapoolne ots. Puudeplatsilt lähtunud kodarjad tänavad ja nende äärde kerkinud majad tähistasid küla ümbersündi ja linna uusi asualasid. Põhja poole ehk linna tagamaadele Põduste jõe kallast pidi kulgev pikk tänav sai nimeks Lange Strasse.

Kalaranda ehk Venekülla viis praegune Töökoja tänav, platsi teisest äärest algas praegune Humala tänav, mis viis põllu- ja aiamaadele.

Uude linnasüdamesse läks Kauf Gasse (Kauba tänav). Vanasti kuulusid sellesse loetellu veel Commendanten Gasse (Komandandi tänav) ja Garnisons Gasse (Garnisoni tänav) – puudeplatsilt lähtusid kaheksa linnatänavat.
Vanast linnasüdamest Püha-Suuremõisa südamesse praeguse bussijaama alal viis Komandandi tänav.

See algas nüüdse Kesktänavana, ületas Kauba ja Kohtu tänava (nendevaheline läbikäik on reliktina säilinud) ning moodustas terviku toonase Püha maanteega ehk praeguse Pihtla teega, mis veel Taani ajal ainus Ida-Saaremaale viiv tee oli. Teise tänavana Komandandi tänava kõrvale tekkis Garnisoni tänav.

Uus linnasüda

Kuressaare peatänavate kõrvale tekkinud teised tänavad ja nende äärde rajatud kinnistud tähistasid samuti linna uusi asualasid. Linna arengu uus paradigma aga seondub kindlasti uue linnasüdamega. Vana linnasüdant uuega ühendanud tänavad moodustasid tähtsa tänavategrupi ja ühinesid kodarjalt praeguse Vabadussõja ausamba juures. Kauf Gasse (Kauba tänav) ühendas puudeplatsi uue linnasüdame esimese turuga.

Sõrve turult tuli sinnasamasse Schenck Gasse (Lasteaia tänav), mis sai nime linna esimese kõrtsi järgi. Kolmas oli Markt Gasse (praegune Põiktänav), mis ühendades piiskopi sadamaplatsi kahe järjestikuse turuplatsiga. Need olid linna vanimad äritänavad.

Piiskoplik sadamaplats oli praeguse kuurhoone kohal. Sealt läksid kodarjad tänavad linnusesse, vallikraavi süvendamise tagajärjel abajasse tekkinud kunstlikule neemele, piiskoplikule sadamakaile praeguse Veski tänava ja Rüütli spaa vahel, vanasse sadamasse (nüüd Veski tänav), vanasse linnasüdamesse (nii Tolli tänav kui ka Pika tänava lõunapoolne ots) ning uude linnasüdamesse (Markt Gasse, nüüd Põiktänav). Markt Gasse kannab nüüd Põiktänava tagasihoidlikku nime. Vanasti oli selle tänava tähtsus oluliselt suurem, sest siitkaudu kulges esimene ühendus linnuse väravast uude linnasüdamesse ja sealt edasi endistesse orduvaldustesse ehk linna uutele tagamaadele.

Linnakujunduse uus kompositsioon

Rootsi ajal püüdis krahv Magnus Gabriel De la Gardie linnust ja linna ühtsesse kompositsioonilisse vormi valada. Arhitekt Nicodemus Tessini 1652. aastal koostatud plaan nägi ette täisnurkselt lõikuvaid tänavaid ja kindlusvööndit ümber linna. Noolsirge pidi tulema ka peatänav, ühendamaks linnust raekojaga. Raekoja ette rajati uus turg (nüüd Keskväljak), vaekoda, kadettide kool, Püha Laurentiuse kirik. Linnuse vallikraavidest võetud pinnast kasutati uue peatänava täiteks ja Orissaare maan-tee alguse väljaehitamiseks.

Schloss Strasse (Lossi tänava) aluspõhi sai paika vallikraavist võetud pinnasetäite abil, linnuse uuest väravast viis Kirderaveliinile rippsild. Kasutusele jäi ka vana tee, mis lähtus Põhjabastioni alt vanast linnuseväravast ja viis uude linnasüdamesse. Lossi tänava põhi aga läks käiku uute kinnistute rajamiseks. Tekkis nn Lingi nurk, mis peatänava planeerijate sirge joone ära muutis.

Selle linnakujundusliku ebakõla põhjustasid vanale heale Rootsi ajale järgnenud Põhjasõda, katk ja katkujärgse linna viletsus (1711. aastal elas Kuressaares ainult 11 kodaniku- ja 60 saunikuperet). 1730-ndatel linnapeaks valitud ja aadlistatud Friedrich von Ling võttis end arvele saksa koguduses.

Tema tütar Frederica Jacobina laulatati raehärra poja, kaupmees Gustav Adolph Dellingshauseniga. See pere ehitas raekoja kõrvale uhke aadlimaja, kus nüüd maavalitsus asub, Lingi krunt Lossi–Allee tänava nurgal jäi selle kaupmeeste-meremeeste perekonna valdusse aga veel paariks sajandiks.

Uus ärkamine

Lossi tänav nagu kogu Kuressaare linn ärkas tardumusest Campenhauseni ajal. Dellingshauseni koja ja õigeusu kiriku kõrvale kerkisid Lööne koda, Meedla koda, Haeska koda ja Kargi koda koos tõllakuuriga – Rootsi ajal paberile pandud peatänav kujunes kahekorruseliste majadega klassitsistlikuks esindustänavaks alles pooleteise sajandi pärast.

Lossi tänaval oli kaks paralleeltänavat, ühel pool vanem ja teisel pool uuem. Markt Gasse (Turu tänav, nüüd Põiktänav + Lasteaia kirdepoolne ots) lähtus Pikalt tänavalt ja viis ühelt turult teisele. Lossi tänava kõrvale tekkinud Schmale Gasse (Kitsas tänav) kannab sama nime, mis Campenhauseni ajal pandi. Selle ja praeguse Kitzbergi tänava nurgale ehitati 1787. aastal Põlluvahi maja, et (hilisema Põllu alevi kohal asunud) Püha-Suuremõisa põldudel paremini silm peal hoida.

Uus turg (nüüd Keskväljak) seati sisse raekoja ja vaekoja vahel. Gouvernements Strasse (Kubermangu tänav) algas turuplatsilt ja ühines Komandandi ning Garnisoni tänavaga enne Riia väravat. Campenhauseni ajal rajatud Riia väravat tunti hiljem Ruubi ragatkina (ärimees Grube järgi). Sellest väravast algas Landstrasse nach dem grossen Sund und Pernau (eesti keeles kutsuti Orissaare maanteeks).

Kubermangu tänavast sai Tallinna tänav

Nagu Lossi tänaval olid ka Kubermangu tänaval läänepoolsed paralleeltänavad varem olemas. Ja nagu Lossi tänavalgi tekkis ka Kubermangu tänava kõrvale uus tänav just ida poole. Selle nimeks pandigi Uus tänav. Pärast Eesti iseseisvumist 20. sajandil nimetati Kubermangu tänav ümber Tallinna tänavaks – Saaremaad hakati siis Riia asemel Tallinnast juhtima.

Saksa keel aitab mõista Campenhauseni-aegse toponüümika nüansse. Mõni tänav oli Gasse, mõni Gässchen, aga mõni hoopiski Strasse. Au seda viimast liiginime kanda oli Pikal, Lossi, Kohtu ja Kubermangu tänaval – siit selgubki, miks neid tänavaid Campenhauseni ajal sillutama hakati. Liiginimi Gässchen tähistas põiktänavat, tänavakest – ka selliseid oli Kuressaares pool tosinat. Sellest edaspidi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 281 korda, sh täna 1)