Kuressaare põhikool astub Ühise Mure meetodiga koolivägivalla vastu (3)

Eile korraldas lastekaitse liit Kuressaare ametikoolis seminari, mis käsitles antisotsiaalset ja kiusamiskäitumist koolis. Seminaril osalejad tõdesid, et probleeme antud vallas on ning nende lahendamisel on oluline olukorra teadvustamine ning tõdemine, et kiusamine on koolipere ühine mure.

Kuressaare põhikooli psühholoog Janika Kersten ja õppealajuhataja Tiia Kuusk tutvustasid sel kevadel koolis kasutusele võetud Ühise Mure meetodit kui efektiivset koolikiusamise sekkumisvõimalust. Kuressaare põhikool on Eestis esimene, kus probleemide lahendamisel seda Uppsala ülikooli pedagoogikaprofessori, väliseestlase Anatol Pikase meetodit rakendama hakati. Märtsis koolitas Pikas isiklikult välja neliteist põhikooli õpetajat.

Ühise Mure meetodi juures on oluline roll vahendajal, kes läheneb tõenäolisele ohvrile ja tõenäolisele kiusajale kui konflikti osapooltele. Suur roll on õpilastel endil, kes aitavad leida sobivaid lahendusi.

Hetkel on põhikoolis mainitud meetodi abil lahendamisel üks juhtum, mis sai alguse kevadel ning leiab peagi lahenduse. Kooli direktori Jaan Lemberi hinnangul on koolis õhkkond sel aastal märgatavalt parem.

Psühholoog Lia Hanso tõstatas seminaril taas teema, et Saare maakonnas puudub juba mitu aastat lastepsühhiaater. „Sellest on suur puudus,“ ütles Hanso, kuid hetkel ta olukorrale lahendust ei näe. Tema sõnul ei ole näha, et noori lastepsühhiaatreid peale kasvaks, vanad aga väsivad ja lõpetavad praktiseerimise. „See peab olema mingi pime õnn, et keegi siia tööle tuleks,“ on Hanso nõutu. Puudus valitseb kogu riigis, kuna laste-psühhiaatrit kui eriala üldse ei eksisteeri.

Hanso hinnangul võiks psühhiaatrilisi haiglauuringuid vajada vähemalt 20–30 last aastas. Nõustamist vajajaid on enamgi veel. Selleks peavad saare lapsed aga mandrile sõitma. Niisugust võimalust igal lapsevanemal ei ole.
Saare maavalitsusest ja Kuressaare haiglast kinnitati Oma Saarele, et vastava väljaõppega spetsialisti puudumine on tõesti probleemiks. Haigla ravijuht Reet Tuisk ütles, et kui oleks inimene, siis leidub ka töökoht.

Oma ettekandes koolikiusamisest ja -vägivallast jättis Kuressaare gümnaasiumi psühholoog Kaja Puck õhku küsimuse, kui suur on tegelikult probleem, et hoopis õpetajad kiusavad õpilasi. „Füüsilist vägivalda on kerge tõestada, aga vaimset mitte,“ märkis Puck, kelle hinnangul võib julm õpetaja rikkuda kogu õpilase edasise elutee.

Seminaril jäi kõlama mõte, et ühe olulise asjana tuleks üleriigiliselt erinevate vastava valdkonna asjatundjate koostööna kokku leppida terminites, mida teema käsitlemisel kasutada.

Evely Aavik, Liise Kallas

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 124 korda, sh täna 1)