Na, tervidust teitele!

Na, tervidust teitele!

 

Äi aida, kui sa vehegid silmad ee pöörad ning näpuga järge äi ae, siiss tegavad kohe ee. Sa ikka kujuda omale nüid ette, mikeks see asi eige leheb, kui pinsile meneku aega pitkemaks venidakse!

Ma pee küll jumald ähk öigemini oma vanameest tänama, et see oskas öigel ajal mo akkema panna ning senne pärast sai ma öigel ajal pinsi peele ka. A mes nee peevad tegama, kinnel see aeg varsti ees oo? Nendel pole tehje midad, sest see aeg jooseb eest ee ning sa peed nobe olem ning järgi jöudma. A sa p`jövagid järgi – sa viskad ennem lusiga nurka. Sest vaada – meite keskmine vanus oo jo preet nöuke, et kui meesterahvas kümme aastad saab pintsi peel olla, siiss oo taal järelikuld Peetrusega oma rehnut, et see teda nii kaua maa peel ojab.

A muidu jo oo sedas, et postiljon saab möne aasta ega kuu so väravalappi ratta jätta ning kaua oodat önnistuse soole allkirja vasta välje vaheta ning oogid keik. Naised pidavad muidud kauem vasta, a see oo arusaadav ka, sest ma pea jo ennast tööga ühna ee katkestama, et neid va pluss-punktist saada, a neh… äga ma siiss nii tolgus ka pole – ma lase sennel, mes vanamor reegib, vahel ühesd körvast sesse ning seeldsamas välje ka menna – ma`p annagid egal väljest tulnd kamandul mütsi all tuuri ee tehja. Jaah…

A kui nüid tösiseld mötelda, siiss äi tee, kui kaugele meite valitsus oma muistusega eige leheks. Keik asjad lehtvad jüba niikutnii jooniga kallimaks, nüid aedakse vanad ning aiged ka veel tööle, et nee ruttu maha sureks ning siiss poleks taris jo pinssi ka maksa.

Ma pakuks omald poold ka midad välje, mes vöiks Teenboki asjameestele uvi pakkuda. Äkiste saame kahe peele senne va Nogijagid käde, mida sii oma kümme aastad taga aet oo?

Ma mötle sedamodi, et keik see vöiks köia nöukse üidlause all, et „Eesti nooreks!“ Senneks viame pintsi saamise alampiiri 70-ne peele ning aeg löpedab nee vanad ühna varsti tööposti otsas ee. Noordega oo sedas, et tööle peeb laps kohe peele pöhikooli, ähk siiss 16-aastaseld menema. Ning kui pöhikoolist kiskid varem jälga laseb, et äi viitsi öppida, siiss nee püitakse linguga kinni nat obused ning viidakse vägise ükskeik kuspoole ammedisse.

Nee, kis muidud ülikooli lehtvad, nee las menna, sest kiskid peeb jo seda lollikarja kuidad moodi kamandama ka. Ning vaada – tulebkid sedamodi välje, et vanad surevad ühtejooni eest ee, noored tulevad peele ning oogid meite riik möne aastaga keikse noorem Euroopa riik! Ning tänu sennele, et pinssi palju riigikassast välje maksma äi pea, oleme jöudnd ka viie rikkama riigi sega.

Ma mötle veel sedamodi, et meite rahval oo jo egatsugu katsumust olnd: Pöhjasöa aegus saadedi katk, nenda et möni tuhat meitid järgi jähigid. Neh, siiss küididas venelane kakskümmend tuhat eestlast Siberi ning kaheksakümmend tuhat leks ise menema, kui venelast sessse akkast tulema. Ning vaada – nöugude vöim äi ole meitist jägu saand, kuigid see va Vainu vedas siia egast poold Liitust kümnede tuhandede kaupa egatsugu nägust. A mei jähime ikka alles.

Kas siiss nüid oo seune koht kee, et see, mes teistel äi önnestund ning tegematta jähi, seda üridadakse preet, … kudas seda nüid peenima sönaga välje ütelda… komblektseld ee tehja?

Et innad jälle tuleva aasta kümme prutsenti toidu asjadele juure lehtvad, siiss aes vanamor moole ka keemudised peele, et midad asje saab jo ette ka osta, sest äga meite pinss töuse änam suurd midad, mei peeme vagavaste olema, et seda natustkid keest ee äi vööda.

Neh, mei panim siiss pussiga ühe umigu Kärdele, köisime keik poed lebi, sest jahu ja sukurd ning nöukseid asju saab jo tagavaraks osta. Müijad oo kinad – ega üks ütleb soole „tere“, mes sennest, et sa ta kassast teist-kolmat korda lebi lehed. Ning jühtuskid sedas, et kui mei taksu vetsime, sest kraami oli nii palju, tuli välje, et sularaha pole änam olnd. Ma leksi siiss senne autumaadi juure, pani kaardi sesse ja ütlesi ka „tere“… Ea oli, et kidast pole nägemas olnd. Tee ennast teiste ees sii lolliks ka veel….

Neh, olga ning!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 46 korda, sh täna 1)