Osama bin Ladeni uus imidž

Osama bin Ladeni uus imidž

 

Pärast kolm aastat kestnud pausi ilmus terroriorganisatsiooni al-Qaeda liider Osama bin Laden (sünd 1957) möödunud nädalal kahel korral taas maailma avalikkuse ette.

Sündmus ise oli pühendatud 2001. aasta 11. septembri terroriaktide 6. aastapäevale. Enamik asjatundjad on seisukohal, et maailma esiterroristi (s.o ameeriklaste versioon) videopöördumised olid ka seekord autentsed ja tõenäoliselt olid need salvestatud juba juulis või siis äärmisel juhul augustis.

Mis aga paljusid üllatas, oli Osama bin Ladeni senisest palju nooruslikum väljanägemine ja tema mõnevõrra mõõdukamad ideed. Veel oli tema seekordses esinemises ka üks silmatorkavalt uus mõttekäik – nimelt võrdles ta USA praegust presidenti Georges Bushi Nõukogude Liidu kunagise liidri Leonid Brežneviga, kes kannatas oma valitsemise lõpuaastail vanadusnõtruse all ja kelle vastu praegune esiterrorist USA truu ja ustava liitlasena kunagi vihast võitlust pidas.

Enneaegsed kuuldused surmast

Pärast 2004. aastat, kui Osama bin Laden avalikustas oma eelmise videopöördumise (see oli vaid kolm päeva enne USA presidendivalimisi), on ta endast teada andnud vaid audiosalvestuste kaudu. Võib-olla just seetõttu hakkasidki maailmas levima kuuldused tema surmast.

Viimane taoline kuulujutt bin Ladeni surmast levis maailmas täpselt aasta tagasi, kui Prantsuse eriteenistused teatasid, et ta suri Pakistanis 2006. aasta 23. augustil tüüfusesse.

Asjatundjate väitel peaksid sel nädalal avalikustatud videopöördumised kindlalt tõendama, et al-Qaeda pealikku on veel vara matta. Veel enam, eksperdid kiirustasid teatama, et seekord ilmus bin Laden avalikkuse ette palju nooruslikuma väljanägemisega – kui varasematel aastatel oli tema habe hall, siis seekord oli see hästi hoolitsetud ning värvuselt ühtlaselt must. Just see asjaolu peaks maailma avalikkusele kinnitama, et 50-aastane esiterrorist on vintsutustest hoolimata ikka veel reibas ja täis elujõudu.

Muide, teade sellest, et peagi peaks avalikkuse ette ilmuma bin Ladeni uus videoläkitus, ilmus juba juulikuu algul. Septembri alguses kinnitas seda informatsiooni Ameerika eriteenistus SITE, mis tegeleb äärmusrühmituste internetilehekülgede monitooringuga. Möödus vaid paar päeva ja nagu spetsialistid olid prognoosinud, ilmuski ühel sellisel internetileheküljel al-Qaeda liidri videopöördumine.

Lahkas seekord globaalprobleeme

Nagu eelpool juba mainitud, oli Osama bin Ladeni esinemine seekord varasemaga võrreldes veidi leebem ja isegi inimlikum. Kakskümmend kuus minutit kestvas kõnes rääkis ta pikalt globaalse kliimasoojenemise teemadel, seejärel puudutas maailma majanduse ebastabiilsust, kõneles eluaseme kõrgetest hindadest, suurtest maksudest ning valutas ka südant Aafrika riikides valitseva vaesuse pärast. Ja nagu oletada võis, on kõigi nende hädade põhjuseks tema arvates lääneriigid – eelkõige USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa.

Samas tuleks kohe ära märkida, et kõige selle juures ei teinud bin Laden mitte mingeid ähvardusi Ameerika Ühendriikide ega ka Lääne tsivilisatsiooni aadressil tervikuna.

„Täpselt nii, nagu te vabanesite munkade, kuningate ja feodaalide orjusest, samamoodi peate te nüüd vabanema kapitalismi petliku süsteemi ikkest,” teatas bin Laden, tehes ameeriklastele ettepaneku võtta demokraatia asemel vastu islamiusk.

Maailma esiterroristi arvates on USA poliitiline süsteem end täielikult diskrediteerinud, sest see kaitseb vaid suurte korporatsioonide huve, tapab inimesi ja toob ohvriks sõdureid. Veidi detailsemalt peatus al-Qaeda liider olukorral Iraagis.

Tõsi, selle teema lahkamisel polnud ta eriti originaalne, vaid kordas oma traditsioonilist nõudmist, et Ameerika sõdurid kiiresti Iraagist lahkuksid. „See lõpetaks sõja meie ja teie vahel,“ teatas esiterrorist.

Tabav võrdlus nõukaajaga

Osama bin Ladeni arvates kordab president Georges Bush neidsamu vigu, mida tegid Nõukogude liidrid kaks aastakümmet tagasi Afganistani sõja ajal. „President Bush kordab Leonid Brežnevi vigu, sest selle asemel, et viia väed Iraagist välja, väidab ta jätkuvalt, et seda tema valitsemise ajal ei juhtu,” selgitas esiterrorist oma mõtteid.

Bin Laden on veendunud, et just sel samal põhjusel ei suutnud president John Kennedy peatada sõda Vietnamis. (Siinjuures tuleks vahemärkusena öelda, et see võrdlus Kennedy’ga jääb veidi arusaamatuks. Tundub, et ta vassib siin faktidega, mis võib tuleneda sellest, et kooli ajalootundides polnud ta just kõige hoolikam õpilane. – U. K.)

Kõik see, jätkab bin Laden, tuleneb sellest, et demokraatlike riikide poliitikat mõjutavad suured korporatsioonid, kuna nad „ostavad parlamentides kohti oma soosikutele”. (See mõte oleks tõepoolest otsekui marksismi-leninismi õpikutest maha kirjutatud – U. K.).

On ka kahtlejaid

Osama bin Ladeni seekordseid videopöördumisi uurinud spetsialistid on seisukohal, et lindistus tehti tõenäoliselt käesoleva aasta kesksuvel. Sellele viitab asjaolu, et bin Laden meenutas oma kõnes Gordon Browni ja Nicolas Sarkozyd kui Suur-britannia ja Prantsusmaa liidreid. Spetsialistid kinnitasid, et helindilt kõlav hääl on autentne, see aga tähendab, et pole põhjust kahelda kogu videosalvestuse ehtsuses.

Siiski on ka skeptikuid. Nimelt on mõned eriti tähelepanelikud arvutieksperdid seisukohal, et kogu pöördumine on üks suur võltsing. Nende arvates kinnitab seda asjaolu, et al-Qaeda liidri hääl oleks lindile nagu hiljem „peale kleebitud“. Pealegi olevat videolindil võimalik täheldada montaaži jälgi. Ka häiris paljusid bin Ladeni liiga must habe – see tundus neile täiesti butafoorne.

Valgel Majal kasud sees

Kuidas selle ehtsusega ka pole, igatahes on fakt, et president Bush reageeris bin Ladeni pöördumisele kohe. USA presidendi sõnul meenutavad esiterroristi avaldused talle seda, „kuivõrd ohtlikus maailmas me elame”. Bush rõhutas, et praegusel hetkel on terroristide peamine eesmärk lüüa ameeriklased Iraagist välja, et luua seal oma „tagavarabaas”, kust saaks korraldada rünnakuid USA ja tema liitlaste vastu.

Presidendi sõnu toetas kohe ka LKA juht Michael Hayden, kes teatas, et „al-Qaeda kavandab uusi terrorilööke USA territooriumil”. Tõsi, USA rahvusliku julgeoleku ministeerium on juba jõudnud teatada, et eriteenistused ei oma mingit teavet USA vastu suunatud reaalse ohu kohta. USA presidendi nõunik rahvusliku julgeoleku alal Francis Townsend kiirustas omakorda kõiki rahustama, nimetades Osama bin Ladenit „põgenevaks meheks, kes peidab end kuskil koopas”. Tema esinemised olevat aga „jõuetud”.

Ent vaatlejad märkisid, et Georges Bush reageeris esimest korda al-Qaeda liidri esinemisele üllatavalt kiiresti. Varasematel kordadel pole seda juhtunud. Eksperdid kinnitavad, et seekord tuli bin Ladeni esinemine koos selles sisalduvate Iraagi-teemaliste kommentaaridega Valgele Majale kasuks.

Nimelt toimusid USA Kongressis selle nädala esmaspäeval kuulamised, mille käigus esinesid Ameerika vägede ülemjuhataja Iraagis David Petraeus ja USA suursaadik Bagdadis Ryan Crocker. Nagu eeldada võis, kaitsesid need ametimehed USA praeguse valitsuse Iraagi poliitikat, mida opositsioonis olevad demokraadid on teravalt kritiseerinud. Al-Qaeda liidri esinemine oli Bushi jaoks vaidluses demokraatidega tugevaks argumendiks.

Järsku Valge Maja tellimusvõltsing?

Siinjuures tuleks märkida, et ajalugu kordub: ka 2004. aasta sügisel tuli bin Ladeni pöördumine president Bushile üllatuslikult kasuks. Siis eitas al-Qaeda liider oma otsest osalust 11. septembri terroriaktides.

Kuid teatas samas, et mõtles selliste rünnakute korraldamisest Ameerikas asuvate hoonete vastu juba 1982. aastal, kui nägi televiisorist, kuidas Iisraeli armee pommitab „Lähis-Ida pärli“ Beirutit. Tookord väitsid analüütikud, et esiterroristi videoläkitus tõstis president Bushi reitingut kuue punkti võrra, mis tõenäoliselt aitaski tal 2004. aasta valimised napi edumaaga võita.

Osama bin Ladenit otsitakse juba 1998. aastast alates – sellest ajast, kui teda süüdistati plahvatuste korraldamises Keenias ja Tansaanias asuvates USA saatkondades. Tavaliselt väidetakse, et ta peidab end kas Pakistanis või Afganistanis. Need mõlemad riigid on sisuliselt USA poolt okupeeritud.

Kuid samas on al-Qaeda liider osutunud Ameerika Ühendriikide jaoks väga kasulikuks vaenlaseks – alati ilmub ta välja just hetkel, kui Ameerika riigi valitsejatel on pööblile (loe: valijatele) vaja selgeks teha, et Ühendriike ähvardab oht.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 22 korda, sh täna 1)