Mereakadeemia plaanib Kuressaarde mereõppekeskust (4)

Mereakadeemia plaanib Kuressaarde mereõppekeskust

 

Eesti mereakadeemia otsib kohta, kuhu rajada uus merehariduskeskus. Hetkel on sõelal Hiiumaa, Orissaare ja Kuressaare.

Eesti mereakadeemia rektori Jüri Kanni hinnangul langeb liisk suure tõenäosusega Kuressaare kasuks, kuid lõplikult kõrvale jäetud ei ole veel ühtegi varianti. Asukohavalik tahab tema sõnul veel põhjalikumat analüüsi. „Lõpliku otsuse teeme koos ministeeriumiga,“ märkis Kann.

Samas ütles Kann, et on teemat arutanud Kuressaare linnajuhtidega ning leidnud nendega ühise keele. Saare maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Raivo Peetersi andmetel on mereakadeemia alustanud linnavalitsusega läbirääkimisi sobivate ruumide leidmiseks.
Keskuse üks võimalikke asukohti oleks Peetersi sõnutsi TTÜ Kuressaare kolledži maja Rootsi tänaval. Abilinnapea Argo Kirsi sõnul vajab veel täpsustamist, kui suuri ruume mereharidusel vaja on.

Oma maja ehitamist mere-akadeemia rektor tõenäoliseks ei pea. „Meil ei jätku selleks hetkel vahendeid,“ põhjendas ta rentimist.

Kui teoreetiline õpe jääb Kuressaarde, siis on Peetersi sõnul võimalik, et praktiline mereharidus omandatakse Orissaares, kus on vastavad võimalused olemas. Orissaare gümnaasiumi mereklassi eestvedaja Evi Männik leiab, et keskus võiks tervenisti Orissaarde tulla. „Vallavalitsus toetab seda ideed, seda ootab ka kogukond,“ rääkis Männik, kelle sõnul on neil isegi vastav koht välja valitud.

Jüri Kanni arvates on merehariduskeskuse eesmärk viia merendusõpe regioonidele lähemale. Näiteks toob ta juba praegu edukalt tegutseva keskuse Pärnus ning ettevalmistustööd samalaadse asutuse rajamiseks Sillamäel. „Esimeste kursuste õpe peaks toimuma kodule lähemal,“ usub Kann. „Kui õpe läheb konkreetsemaks, siis saab minna Tallinnasse edasi.“ Kohapeal toimuks üld- ja alusõpe. Samuti oleks rajatav keskus Kanni idees kohaks, kus korraldada kohalikele täiendkursusi.

„Teeme kõik selleks, et õppetöö käivituks juba tuleval õppeaastal,“ ütles rektor ning lisas, et väga optimistlikult mõeldes võiks avada kaks gruppi – laevajuhtidele ja mehaanikutele. Lisaks riigieelarvelistele kohtadele on huviliste olemasolul mõeldav ka riigieelarveväliste kohtade loomine.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 48 korda, sh täna 1)