Täiskasvanute gümnaasiumis saab õppida merendust

Käesolevast õppeaastast on Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi õpilastel võimalus võtta valikainena merendusõpet.

Kooli direktori Ly Kallase sõnul on õpilastel huvi aine vastu olemas. Õpe toimub kord nädalas 10. ja 11. klassis. „Lõpuklassis on vaja keskenduda rohkem eksamitele,“ põhjendas Kallas, miks merendusainet abiturientidele ei pakuta.

Koolijuhi sõnul on soovijail valikaine kursuse lõppedes võimalik sooritada madruse-eksam. Samuti on see tema sõnul hea alus edasiõpinguteks näiteks merekoolis.

Aasta alguses jutuks olnud võimalus, et täiskasvanute gümnaasiumis hakkab merendusalast haridust pakkuma Eesti mereakadeemia (EMA) merekool, takerdus merekooli direktori Rein Ausmehe sõnul varem tähelepanuta jäänud seadusesätte taha.

Nimelt on kutseõpe üldhariduskoolis lubatud koostöös kutseõppeasutusega, kuid merekool on mereakadeemia struktuuriüksus, mistõttu see loetakse samamoodi rakenduskõrgkooliks, selgitas haridus- ja teadusministeeriumi kutseharidustalituse juhataja Kalle Toom. Rakenduskõrgkoolil sarnane õigus aga puudub.

Toomi sõnul tegutsevad mereakadeemia, merekool ja ministeerium selle nimel, et olukord jõuaks kõiki rahuldava tulemuseni. Rein Ausmees kinnitas, et neil on kindel soov Saaremaal ka edaspidi mereharidust jagada. Ning seda just koostöös üldhariduskoolidega.

Aastast 2003 on merekoolil sõlmitud koostöölepe 1991. aastast õpilastele merendusõpet pakkuva Orissaare gümnaasiumiga. Hetkel on lepe peatatud, kuid gümnaasiumi direktori Peeter Hansbergi sõnul on ministeeriumist antud märku, et olukord laheneb ning ka rahastamisküsimus saab selgeks. Õpilaste jaoks asutustevahelised ebakõlad midagi ei muuda. „Töö läheb ikka edasi,“ kinnitas kooli merendusõppe koordinaator Evi Männik.

Kaks aastat tagasi alustas merekool koostööd ka Muhu põhikooliga, kus meretarkusi õpetatakse noortele huvilistele alates seitsmendast klassist.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 68 korda, sh täna 1)