Ühistranspordi tagamine on riigi ülesanne (6)

Ühistranspordi tagamine on riigi ülesanne

 

Bussiliiklusest Saare maakonnas on saanud teema, mis pälvib ka üleriigilise meedia tähelepanu. See on tegelikult positiivne, sest võimaldab liikuda emotsionaalselt tasandilt edasi sisulise diskussioonini, mis aitaks ministeeriumi tasemel jõuda mõistlike otsusteni, et hoida ühistransport töös ka ääremaal.

Saarlased ja muhulased väärivad selgitust, miks maakonna bussiliikluse jätkumine ohus on, mis osa on majandus- ja kommunikatsiooniministriga kohtumisel ühistranspordiprobleemi lahendamisel ning kuidas nüüd nii edasi minna, et maakonna lapsed kooli ning täiskasvanud tööle saaksid.

Saaremaad ei kohelda teiste maakondadega samadel alustel
Saare maakonnas tegutsevad kahe Eesti suurema bussifirma – GoBusi ja Atko – tütarfirmad. AS Harjumaa Liinid teenindab Kuressaare linna- ja linnalähiliine, GoBus maakonnaliine.

Tänavu kevadel, kui täitus esimene aasta viieks aastaks sõlmitud lepingust, teatasid mõlemad firmad, et tegutsevad süveneva kahjumiga. Just seetõttu arutasime olukorda koostöös omavalitsusliiduga ning suve algusest tõstsime piletihinda. Kui selline olukord on saanud tekkida, on selge, et vigu on teinud ka maavalitsus.

Riigihange Saare maakonna bussiliinide teenindamiseks toimus 2005. a sügisel. Esialgsete pakkumiste järel tuli maavalitsusel hange ebaõnnestunuks tunnistada, sest küsitud toetussummad ületasid 2006. aasta riigieelarvest maakonna bussiliinide doteerimiseks kavandatavate rahaliste vahendite mahtu.

Maavalitsus kuulutas välja uue hanke, seekord läbirääkimistega pakkumismenetlusena ja parima pakkumise tegi GoBus dotatsioonivajadusega 4,26 krooni kilomeetri kohta maaliinidel ja Harjumaa Liinid linnalähiliinidel dotatsioonivajadusega 7,18 krooni kilomeetri kohta.

Siinkohal peab ütlema, et maavalitsus andis ette ka pakkumise rahalised piirid, vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eraldatud dotatsioonisummale. Juba lepingute sõlmimisel nähti ette tunduv dotatsioonivajaduse kasv.

Bussiettevõttele laekuv summa koosneb riigipoolsest dotatsioonist, kohalike omavalitsuste dotatsioonist ja piletitulust. Keskmiselt teeb see Eestis 10–11 kr ühe läbitud kilomeetri kohta.

Saaremaal on bussiettevõtete sissetulek oluliselt väiksem ja on sel aastal mõlema liinigrupi keskmisena 8,79 krooni kilomeetri pealt, ehk maaliinidel on see väheke üle 8 krooni liinikilomeetrilt. Näitena Hiiumaal on laekumine bussifirmale ühe liinikilomeetri kohta 11,85 krooni ja riigidotatsioon 8,88 krooni liinikilomeetrile.

Küsimus on aga selles, mis alustel majandus- ja kommunikatsiooniministeerium maakondadele bussiliikluse doteerimiseks raha eraldab. Praktika näitab, et toetuse aluseks ei ole maakonnasiseste liinide pikkus ega inimeste liikumise sotsiaalmajanduslik vajadus. Samuti ei võeta riigipoolse dotatsiooni määramisel arvesse rahvastikutihedust – on ju selge, et mida vähem inimesi, seda väiksem on piletitulu.

Muhust Kuressaarde on peaaegu sama pikk maa kui Paidest Tallinna, Sõrvest või Orissaarest Kuressaarde sama pikk kui Raplast Tallinna.

Siin ei ole aga küsimus maakonnakeskusest pealinnas käimises, vaid igapäevastes kooli- ja töösõitudes, sest enamik Saare maakonna tööandjaid ja koole on siiski Kuressaares. Kui bussiühendusele enam loota ei saa, siis on sageli alternatiiviks mandrile ja pealinna kolimine, kus töö- ja elukoht on mugavamalt ühendatavad.

Ministeerium saaks süsteemi korrastada

Möödunudnädalastest väljaütlemistest võis jääda mulje, justkui oleks ministri külastamine maavanema uitmõttest sõltuv. Tegelikult eelneb ministriga kohtumisele nõunike kaudu kohtumise teema, osalejate ning kohtumise päevakorra kooskõlastamine ning nii ministril kui ka nõunikel on alati võimalus nii päevakorra kui ka osalejate suhtes piiranguid seada.

Maakonnas tekkinud probleemi vastava valdkonna ministri ette viimine on just maavanema ülesanne. Ministriga arutatakse küsimust küll alles siis, kui kohapeal rakendatavatest meetmetest abi ei ole – antud juhul siis suvel rakendatud piletihinna tõstmisest.

Kohtumise eesmärk oli ministriga edasist tegevust arutada: esiteks taotleda võimalusi teiste maakondadega sarnases suurusjärgus toetust saada ja teiseks selgitada (konkureerivate) bussifirmade esindajate kaasabil, miks hanke tulemusel sõlmitud odavad lepingud ei ole jätkusuutlikud.

Paraku ei jõudnud minister maakonnaliinidega seonduvatesse kitsaskohtadesse süveneda ning tõlgendas kohtumist talle endale südamelähedaste probleemide kaudu.

Maakonna bussiliinide mõistlik rahastamissüsteem ei ole kasulik maavanemale isiklikult, vaid kõigile maakonnakeskusest eemal elavatele ja ühistransporti vajavatele inimestele. Bussifirmade juba miljoniteni jõudev kahjum kahjustab peale ettevõtete ka teenuse tarbijaid, kes on sunnitud kasutama vanemaid busse, sest uute ostmiseks investeerida ei ole võimalik.

Kuidas bussiühendust siiski säilitada?

Järgnevad võimalikud sammud maakonna bussiliikluse käigushoidmiseks ei ole väiksemate külade elanike jaoks paraku meeldivad. Juhul kui riigipoolne dotatsioon ei tõuse, on võimalusi sisuliselt ainult kaks.

Esiteks, vähendada liinikilomeetrite arvu liinide hõrendamise, lühendamise või ärajätmise teel.

Teiseks, suurendada rahalisi sissetulekuid piletihinna tõstmise või omavalitsuste poolse panuse suurendamise teel.

Samas oleme otsustanud säilitada soodustused õpilastele ja pensionäridele.

GoBus on teinud ettepaneku 37 maakonnaliinist kuus käigust maha võtta ja veel 13 liinil muudatusi teha. Muudatused on kavandatud eelkõige nende liinide suhtes, kus on püsivalt väga vähe reisijaid. Kõik muudatused arutatakse läbi kohalike omavalitsustega, kellel on omalt poolt võimalus konkreetseid liine doteerida.

Harjumaa Liinid on küsinud linnaliinide ja linnalähiliinide piletihinna tõusu seniselt viielt kroonilt seitsmele kroonile ning GoBus on taotlenud kuni 10-sendist hinnatõusu liinikilomeetri kohta.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister on viidanud vajadusele analüüsida bussifirmade kulude tõusu põhjuseid, argumenteerimaks dotatsiooni suurendamise vajadust. Bussifirmad esitavad maavalitsusele igakuiselt aruanded, kus näitavad vedude mahtu, tulusid, kulusid ja kahjumit või kasumit. Selle andmestiku põhjal sai ka ministeeriumile koostatud lisarahastuse vajadus käesoleva aasta juunis, arvestades peale eeltoodu vajadust uuendada ettevõtete bussiparki.

Saaremaa ühistranspordi korralduses tekkinud olukorda saab lahendada ainult kõigi poolte ühiste jõupingutustega, mõeldes sealjuures eelkõige nende peale, kelle elukorraldus bussiühenduse toimimisest kõige rohkem sõltub – need on ühistransporti kasutavad saarlased ja muhulased.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 66 korda, sh täna 1)