Lõunamaine tiivuline külastas Saaremaad (2)

Lõunamaine tiivuline külastas Saaremaad

 

Väsitavast retkest puhkas meie juures tiibu Vahemere-äärset päritolu superlendur. Tooge vannilinad õuest nööri pealt ära, hüüdsin lastele ühel pärastlõunal.

Poeg Henri saabus võidukalt tuppa koos linnupoja suuruse liblikaga!? Tegelane magas saunalinal rahulikku und. Magas päris mitu tundi, kaitstes oma karvaste jalgadega silmi. Nojah, ripsmeid tal ju pole, arvasid lapsed.

Lubasime tal siis lahkelt saunalinadel puhata ja alles hiljem viisime õue tagasi, et näha, millal ta ära lendab.

Külm õhtu oli. Kohe hämariku tulles panigi karvane külaline „mootori sooja“, põristas kohapeal tiibu oma 20 minutit ja lubas end rahulikult vaadelda. Kui lendu tõusis, pikeeris kohe minu valgete flokside kohale sööma. Surude puhvetit jälgida on põnev, enamik neist ei maan-du õiele, vaid seisavad hoopis õhus paigal kui helikopterid söögilaua kohal. 

Nii sirutas ka meie külaline läbi õhu floksiõide pika-pika londi. Tema suurus oli muljetavaldav!

Saatsin suru fotod Tartu ülikooli bioloogile Urmas Saarmale, kes kinnitas, et nii nagu arvasime, ongi tegu kassitapusuruga. Tiivulise eestikeelne nimi peegeldab tema vastavate lillede lembust.

Mõtisklesime tema Põhjamaale reisi põhjuste üle… võib-olla pages Kreekast tulekahjude eest, arvasid lapsed. Igatahes ei oska see liik talvituda, ei paljune meie maal ega ammugi tapa kasse.

Tegelikult sõitis sama liiki tegelane ka eelmisel sügisel mitmel õhtul põntsuga vastu vannitoa aknaklaasi, arvasin esialgu, et mingi naljakas öölind. Kuna ma teda rahulikult vaadelda ei saanud, mäletan neist kordadest põhiliselt seda klaasi vastu põrganud prisket oranžitriibulist pihta.
Värvikas kohtumine oli.

Pühapäeval kell 12.51 saabub sügis.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 116 korda, sh täna 1)