Moekunstnik Ülle Suurhans-Pohjanheimo loob rõivaid Eesti esileedidele

Moekunstnik Ülle Suurhans-Pohjanheimo loob rõivaid Eesti esileedidele

 

Aastaid Eesti esileedide rõivaid disaininud moekunstnik Ülle Suurhans-Pohjanheimo (fotol) on ise riietumise suhtes äärmiselt konservatiivse ning säästliku loomuga.

Põhjuseks, miks Evelin Ilvesele loodud kostüümid on avalikkuse silmis kümnesse läinud, peab moekunstnik fakti, et Rootsi kuningakoja liikmetele rõivaid luues teab ta, kuidas naisi aristokraatlikult riietada.

Kindad on tänavuse sügistalve aksessuaar nr 1

„Nabad ei ole enam ammu juba pikalt paljastatud. Riided lähevad mahult suuremaks,” loetleb moedisainer Pohjanheimo esimesena, kui palun tal kirjeldada käesoleva aasta sügismoodi. „Ka mantlid ja kostüümid pole enam ümber. Kõik on mõnusalt suur ja pehme. Kui tuul kõvasti puhub, saab mantli kokku tõmmata ca 5-sentimeetrise vööga, mis on samuti väga moekas.”

Pohjanheimo soovitab igal naisel kududa või soetada endale selleks talveks kohev villane kampsun, mille sisse ennast mähkida. „Ja kindad, kindad – selle sügistalve aksessuaar number üks. Isegi kui on must tavaline mantel, käivad selle juurde ekstravagantsed heast materjalist või erilistes toonides kindad, mis muudavad kogu komplekti meeldejäävaks. Ka kootud kindad on suurepärane valik,” räägib Pohjanheimo.

Comeback’i teeb disaineri sõnul pintsak. „Üldse on kostüüm ühe korraliku garderoobi vundament.” Disainer rõhutab, et moodi ei tohi hooaeg dikteerida, iga kandja peab endale ise looma isikupärase garderoobi, milles ta ennast hästi tunneb. „Peokleit on sel hooajal must. Kusjuures miksitakse erinevaid musta varjundeid – rohekat, sinakat, lillakat.”

Kleidipikkus oleneb ennekõike kandjast. Kusjuures sentimeeter võib teha imet, ütleb Pohjanheimo ning soovitab vaadata enne kleidi ostmist peeglisse ja olla kriitiline. „Kui on, mida rõhutada, näiteks kauneid jalgu, siis on kokteilkleit sobilik, kui jalad on kõverad või paksemad, siis peaks kleit neid ikka varjama.”

Värvidest rõhutab Pohjanheimo veel halli tagasitulekut. „Viimasest hallilainest, mis kestis kaua, on kahjuks liiga vähe möödas. Ometi on nüüd võimalik halli miksida erinevate erksate toonidega nagu baklažaanlilla, terrakota ning elektrisinine.”

Musketärisaabas ei sobi kõigile

Jalanõudemoest rääkides teatab Pohjanheimo kindlalt, et tema laseb seekordsed moevoolud endast külmalt mööda ega reageeri. „Tõsi, ratsasaapad on meie kliimas ja vanalinna munakiviteedel asendamatud. Neid olen soetanud endale lausa kaks paari ja need on ka hetkel väga trendikad.” Kuid platvormkingi nimetab ta hetkepeoks. „Pealegi pole kuhugi kadunud ka terav nina ja peenike konts. Kõik oleneb lõpuks ikka kandjast. Äralõigatud ümmargune nina ja niidirullikonts, nagu ka botik- või musketärisaabas lihtsalt ei sobi kõigile,” teab Pohjanheimo.

Kotid on sel hooajal suured ja mugavad. „Isiklikult ei osta ma iga aasta endale uut kotti,” räägib praktilise meelega disainer. Samas teab Pohjanheimo, et teatud eas on kott just see aksessuaar, kuhu tuleks investeerida. „Aga mis puudutab hooajakaupa, siis Zara teeb väga fantastilisi kotte. Tõsi, hinnad on kottidel kõvasti kerkinud, ka mujal Euroopas – 20–30 protsenti.”

Kottidest on Pohjanheimo hinnangul saanud teatud mõttes staatuse sümbol. Niisiis leiab ta, et kotiostud võiksid olla pikalt ette planeeritud ning tasub meeles pidada, et hea kott on see, mis paneb kõik asjad korralikult paika. Rääkides tulevastest moeröögatustest kotimoes, toob Pohjanheimo välja sel kevadel vilksatanud ümbrikkoti. „Ainult kui aastaid tagasi kanti sellist kotti ikka pidulikel vastuvõttudel, siis nüüd on ta tulnud tänavamoodi, olles robustsem ja ülemõõduline.”

„Fastfoodi-printsiip minu jaoks moes ei tööta“

Moel on omad tsüklid, kuid nendega kaasas käimine ei tähenda, et peab kogu kapi iga hooaja eel tühjaks tegema. „Kõige soodsam põhimõte on see, et inimesed ehitavad endale üles isikupärase garderoobi kvaliteetsetest võtmeesemetest, et neid siis uute asjadega miksida ja kombineerida. Sellise garderoobi loomine on kindlasti pikaajaline ja nõuab planeerimist, kuid tulemus on originaalne, praktiline ja kordumatu,” avaldab Pohjanheimo enda ja oma klientide riietumise saladuse.

„Tuleb olla loodussäästlik ning hoida ümbruskonda. Selline fastfood’i-printsiip minu jaoks moes ei tööta,” kinnitab Pohjanheimo. „Mõelge, naised, kui tihti leiate end mõttelt, et kapp on riietest pungil, aga selga pole ikka mitte midagi panna.”

Pohjanheimo keelitab naisi ka allahindluste aegu massi-psühhoosiga mitte kaasa minema. „Mida tasuks allahindlustelt osta, on kõik täisvillased kvaliteetsed džemprid, näiteks kašmiirist.” Pohjaneimo ise armastab neid väga kanda, kuid ei osta kunagi originaalhinnaga, mis võib küündida tuhandetesse. Ta räägib, et allahindlustel on esimene, teine ja kolmas laine ning tihti saab veel ka nn kolmanda laine ajal teha suurepäraseid oste.

Pohjanheimo on tähele pannud, et mõningaid klassikalisi asju ei hinnata alla kaks-kolm aastat järjest, aga lõpuks ostab ikka keegi selle asja ära, sest see on ajatu ja kvaliteetne.

Ühiskond soosib nn emotsioonšopingut, Pohjanheimo seda ei poolda. Ta on oma riiete suhtes pika vinnaga ja kannab neid kaua. Nii ongi mõned tema pintsakud kuni 10 aastat vanad ja kapis seisavad kingad, mis pärit lausa 15 aasta tagant. „Aga kui tuleb õige aeg või sündmus, siis võtan need karbist välja, panen jalga ning nad sobivad kui rusikas silmaauku,” rõõmustab moekunstnik.

Eestis leiduva moekauba võib kvaliteedilt jagada nelja gruppi

Riided õmbleb Pohjanheimo endale ise, selleks ikka, et käsi oleks soe. Ainuke, mida ta poest ostab, ongi kvaliteetsed džemprid. Eesti poodides leiduva kauba kvaliteedi jagab Pohjanheimo neljaks.

„Kõige madalamal tasemel on Zara, Mango jne, teisel ja kolmandal tasandil ehk keskel on meie oma brändid Monton, Bastion, PTA ja Baltman ja neljandal ehk tipus on kõik välismaised luksusbrändid nagu Armani, Hugo Boss, Chanel ja Escada. Kahjuks müüakse meil nende kallite disainerrõivaste kaubasortimendist kehvemat otsa, kuid parema otsa hinnaga.”

Nõnda soovitabki Pohjanheimo just välismaiseid disainerrõivaid soetada välismaalt, sest seal on valik kordi suurem ning hinna ja kvaliteedi suhe paigas.

Õhtukleit on ajatu klassika

Pohjanheimo on õppinud oma moemajas ei ütlema. „Hooajakaupasid meil ei õmmelda, ikka klassikalist ja ajatut moodi.” Pohjanheimo sõnul ei õmble ta klientidele kunagi täisgarderoobi, vaid lähtub sellest, mis kliendi kapis juba on, et olemasolevat valikut uute esemetega täiendada. Ka lõpukleite Pohjanheimo ei õmble.

“Selleks üheks korraks pole nii noorele inimesele nii kallist kleiti vaja õmmelda. Pulmakleitidega on teine asi, need on vaid tõesti korraks, et siis näiteks tütrele edasi pärandada,” räägib Pohjanheimo.

Ka ei poolda Pohjanheimo seda, et ülikalleid õhtukleite vaid korra kantakse, et siis kappi seisma jätta või veelgi hullem, ära visata. Õnneks kannavad paljud moemaja kliendid näiteks presidendivastuvõtuks tehtud tualette ka väljaspool Eestit, nii et pole karta nende kappi seisma jäämist. „Õhtukleit on ajatu ja klassikaline, temaga ei juhtu midagi, kui aastate pärast uuesti selga panna.”

Pohjanheimo nimetab tõeliseks moekunstnikuks seda, kes oskab riietada naist nõnda, et toob tema head küljed esile ja varjab miinuseid. „Ajalehtedes oskavad kõik kleite disainida ja ka moešõuks kokku liimida ja traageldada. Kuid teha reaalsele luust ja lihast inimesele rõivas, mis tõesti teda kaunistaks, see on juba kunst.”

Saare naistele soovitab Pohjanheimo pidude hooaja eel jääda truuks oma kodukandi eripärale. „Saaremaal on säilinud käsitöö tegemine. Saaremaa rahvariided on fantastilised. Miks mitte panna peole selga käsitsikootud stiliseeritud rahvariie. Teil on ka suurepärane värvide koloriit, nagu saaresinine ja roosa. Võiks võtta tavalise musta kleidi ning selle allaäärde, rinnale või varrukale peale tikkida muhu lilled, mis on kõige ilusam muster terves ilmas,” annab Pohjaheimo Oma Saare lugejatele nõu, kuidas riietuda lihtsalt ja samas väga originaalselt.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 428 korda, sh täna 1)