Perekonnaseaduse muudatustest

Perekonnaseaduse muudatustest

 

Eelmisel nädalal oli mitu päeva igasugu raadiojaamade ja telekanalite üheks jututeemaks uue perekonnaseaduse projekt, mis viiks meie perekonnad üle lahusvara arvestamisele ja omamisele.

Muidugi, eks see ühisvara oligi ju pärit vanast nõuka-ajast, s.t ajast ja arust iganenud mõiste ning arusaam, mis kohe kuidagi ei passi meie uuenenud riigikorraldusse.

Algul, kui sellest uuest seaduseprojektist kuulsin, arvasin, et mind see küll enam ei puuduta. On juba hulk aega elatud – on abiellutud ja lahutatud, on ka vara jagatud, nii saadud kui antud. Rohkem vahest ikka viimast. Ent kui ühel õhtul kuulsin mingitest uudistest, kuidas keegi pani kuulajatele südamele, et uue seaduse järgi „peaks pidama täpset arvestust, mis on soetatud isikliku raha ja mis ühise raha eest“, siis hakkasin asja üle juurdlema.

Tekkis kohe hulk küsimusi. Milline on nüüdse aja elukorralduse ja asjaajamise juures perekonnas isiklik ja milline ühine raha? Vanasti seisid kõik töötasu kätte saamiseks kassaluugi ees, andsid seal allkirja ja pistsid raha tasku. Kogu seda raha, mille mees siis õhtul kodus naise kätte andis, võis lugeda ühiseks rahaks, sest selle eest söötis naine pere ja lapsed, muretses koduseks eluks kogu vajaliku. Raha, mille mees suutis enne koju jõudmist sõpradega õlleks-viinaks ümber konventeerida või poolsalaja oma tasku jätta, võis ju nimetada isiklikuks rahaks.

Nüüd on aga asi hoopis teine. Saab läbi ka nii, et oma ausa tööga välja teenitud rahast ei hoia kuude kaupa näppude vahel ühtegi kupüüri. Raha kantakse otse pangakontole, poes tasutakse kaardiga, igasugu makseid tehakse otsekorraldustega – arvestus saadud ja kulutatud raha üle toimub ainult arvutites. Millal muutub selline raha ühiseks rahaks? Kas haltuuratöö eest saadud raha on isiklik, kas see võib mingitel asjaoludel ka ühiseks rahaks saada? Huvitav.

Olgu selle raha liigitamisega kuidas on, lähme nüüd kulutamise juurde. Teha kindlaks ja tõestada, kelle oma perekonnas on mingi asi, on lihtne kõige puhul, mis on kantud kuhugi registrisse: äriühingud, autod-laevad, maad ja majad.

Kui aga mees on oma pangakonto kaudu maksnud perekonnale muretsetud murutraktori või ruutmeetrise lameda televiisori eest, siis mitmeid aastaid hiljem lahutades on tal keeruline naise ja ametivõimude ees tõestada, et see värk on tema oma. Seda saab teha ainult pangaülekande väljatrükiga, mis on korralikult läbi aastate alles hoitud või uuesti pangaarhiivist välja nõutud.

Oletame, et mees on olnud ettenägelik, paberid alles hoidnud ja suudab sellega end omanikuna tõestada. Kui nüüd naine tahaks televiisorit endale jätta – lastel hea vaadata –, siis peaks ta lahutuse korral poole selle hinnast mehele kinni maksma. Ei, naine on hoopis kavalam.

Ta on kõigi koos elatud aastate jooksul alles hoidnud kõik kauplustest kauba ostmisel saadud kviitungid, arved jne, mis tõestavad, et kogu tema raha on kulunud selleks, et mees ja lapsed oleksid korralikult toidetud, kaetud ning kasitud. Kas mees peaks hoopis sellest poole kinni maksma? Või teha hoopis tasaarveldus?

Kui olin niimoodi igasugu variante pereelust välja mõelnud ja analüüsinud, jõudsin järeldusele, et see uus seaduse variant puudutab mind kui ökonomist-raamatupidaja haridusega kodanikku tugevasti.

Kui see seaduseprojekt riigikogu poolt seadusena vastu võetakse, siis on riigil selle korralikuks toimimiseks vaja palju ära teha.

On vaja välja töötada metoodika ja juhendmaterjalid ning kehtestada perekonnaraamatupidamise kord. Äkisti oleks otstarbekas korraldada abielluda soovijatele raamatupidamise lühikursused ja anda arvestuse eduka sooritamise kohta vastav tunnistus. Ainult selle tunnistuse ettenäitamisel saaksid noored kinni panna tseremoonia toimumise aja ja koha. Kui aga pererahvas ise ei viitsi, ei oska või lihtsalt ei taha sellise arvestuse pidamisega tegeleda, võiksid nad sellekohast teenust tellida väikese raha eest perekonna finantsnõustaja käest.

Ma ei tea, kas see elu niimoodi hakkab edaspidi olema, kuid ilma selliste ettevõtmisteta ja asjameesteta on perekonna liikmete isiklike ja ühiste rahade ning varade arvestus tõesti raske.
Elame-näeme.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 39 korda, sh täna 1)