Vastukaja (2)

Mind ajendasid kirjutama kaks asjaolu. Esiteks teisipäevane Oma Saare artikkel Kuressaare lastesõbralikkuse teemal – täpselt sama hämming valdas ka mind, kui lugesin linna püüdlustest saada vastav tiitel.

Ei saa öelda, et Kuressaare oleks lastevaenulik – kuidas saaks üks suhteliselt väike, roheline ja rahulik linn seda ollagi –, aga minu arvates jääb tal ka silmapaistvast sõbralikkusest ikka üksjagu puudu.

Mulle kui väikelaste (2,5-aastane ja 4-kuune) emale tundub suurima kitsaskohana eelkooliealiste mänguväljakute puudumine. Kui soovid linnas lapsega õue minna, siis muud meelelahutust pähe ei tule, kui vankriga mööda konarlikke ja kitsaid kõnniteid ühest poest teise rügada.

Suured lootused panen uuele kesklinnas avatavale väljakule, selliseid peaks aga kindlasti veel mitmeid tehtama. Miks ei võiks ka pargis olla üks päris suur muinasjutumaa moodi mängulinnak, kus jätkuks tegevust tundideks nii alles käimahakanutele kui ka juba suurematele? Praegusel hetkel tundub tõesti kuidagi kummaline minna oma koduste lastega mõne lasteaia hoovile mängima, täpselt nii nagu ei taha ma sisse vajuda kellegi võõra õue kiikuma või ronima – lasteaed on ju teatud aja päevast ikkagi suure hulga laste koduks.

Olen elanud Tallinnas vanema lapse sünnist kuni 14-kuuseks saamiseni. Ja kuigi pealinnal on omad puudused, siis õueskäik oli meil alati huvitav, sest lähikonnas võis valida vähemalt kolme spetsiaalse väikelaste mänguväljaku vahel, kuhu viisid asfaldiga kaetud jalutusteed.

Teine asjaolu on öeldud pigem remargi korras, aga iga suur asi algab tegelikult väikestest. Nimelt toimus esmaspäeval taas linna sünnikirjade üleandmine värsketele kodanikele. Üritus ise on väga armas, kuid miks toimub see tööpäeval kell 15? Laste seisukohast oleks varasem aeg ehk parem, kuna pealelõunal on enamikul neist uneaeg, mille häirimine põhjustab beebides rahulolematust.

Isadele on aga küllaltki ebamugav tulla vastuvõtule otse töölt. Pärast ametlikku osa kiirustas enamik neist minema, kuid üritus ise on ju seda väärt, et pere läheks pärast veel koos näiteks välja sööma. Seda enam, et emad on end ju pidulikult riidesse pannud hoolimata oma olukorrast, kus reeglina on vaevu jaksu hambaidki pesta.

Nii et näiteks laupäeval kell 12 oleks minu arvates palju paslikum aeg sellise ürituse jaoks. Ja muide, kui linn tõesti oma väikeseid kodanikke nii väga austab, kui seda väidetakse, võiks neid tervitama tulla ikka linnapea ise. Kogu mu austuse juures abilinnapea vastu on see üritus siiski ju pikalt ette planeeritav ning toimub vaid mõned korrad aastas, seda enam, et lapse elus vaid korra – selle jaoks võiks ju aega leida?

Lugeja (toimetusel on kirja autori nimi teada)

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 39 korda, sh täna 1)