Maavalitsus soovitab kaotada riikliku dotatsiooni Kuivastu–Virtsu liinil (11)

Maavalitsus soovitab kaotada riikliku dotatsiooni Kuivastu–Virtsu liinil

 

Eelolevaks neljapäevaks peab Saare maavalitsus esitama ministeeriumile omapoolsed ettepanekud väljatöötamisel olevasse määruse eelnõusse, mis reguleerib hinnakirja ja sõidusoodustuste kehtestamist Kuivastu–Virtsu, Heltermaa–Rohuküla ja Sõru–Triigi parvlaeva liinil. Maavalitsuse üks võimalikest ettepanekutest näeb ette riikliku dotatsiooni kaotamist ja vabaturumajanduse põhimõtete kehtestamist Kuivastu–Virtsu liinil.

Saare maavalitsuse majandusosakonna juhataja asetäitja Olev Tõru ütles Oma Saarele, et lõplike ettepanekute täpseks sõnastamiseks antud küsimuses ootavad nad praegu laevakompaniilt ja ministeeriumilt täiendavaid majandusstatistilisi andmeid.

„Üks meie ettepanekustest nimetatud määruse eelnõusse võib tõepoolest sisaldada riikliku dotatsiooni kaotamist Kuivastu–Virtsu parvlaevaliinil,“ rääkis Tõru. Tema sõnul selgub kõik lõplikult neil päevil, mil maavalitsus saab laevakompaniilt ja majandusministeeriumilt täiendavalt andmeid kõne all oleva parvlaevaliini tulude ja kulude arvestuse kohta.

Kuivastu–Virtsu liin tasub end ära

„Maavalitsusel endal ju täpne majandusstatistika liinide täituvuse kohta puudub,“ selgitas Tõru, „kuid minu kiiresti tehtud arvutused näitavad, et Kuivastu–Virtsu liin tuleb majanduslikus mõttes otsotsaga kokku.“

Maavalitsuse majandusosakonna juhataja asetäitja lisas täpsustuseks, et tema arvutuste kohaselt on kõne all oleva liini kulupool umbes 60 miljonit krooni aastas ja tulu umbes 52 miljonit krooni. Viimatimainitud summa on arvutatud eeldusel, et kõik parvlaevaga üleveetavad autod on sõiduautod, sest Tõru sõnul puuduvad maavalitsusel andmed selle kohta, kui palju täpselt mingeid transpordivahendeid parvlaevadel üle veetakse.

„Kui Kuivastu–Virtsu liinil riiklik dotatsioon tõepoolest kaob ja see n-ö vabaturu põhimõtetele lastakse,“ märkis Tõru, „siis tuleb tulevikus Heltermaa–Rohuküla liinileping, mis end majanduslikus mõttes ära ei tasu ja mis seetõttu ka edaspidi riiklikku dotatsiooni vajab, Kuivastu–Virtsu liinilepingust eraldada.“

Võrdsustada tuleks transpordiliigid

Teiseks ettepanekuks, mille maavalitsus kavatseb kavandatava määruse eelnõu suhtes teha, oleks põhimõte, et tulevikus tuleks praamiüleveol kõikide transpordivahendite suhtes rakendada ühesugust hinnapoliitikat, kusjuures aluseks tuleks võtta liinimeetri põhimõte.

Selgituseks niipalju, et praegu parvlaevaüleveol kehtiv hinnapoliitika asetab liinibussid teiste transpordivahenditega võrreldes miskipärast halvemasse olukorda. Maavanem Toomas Kasemaa tõi näite, et kui veoauto ülevedu maksab praeguste hindade järgi Kuivastu–Virtsu liinil umbes 250 krooni, siis reisibussi eest, mis parvlaeval võtab veoautoga võrreldes täpselt sama ruumi, nõutakse 700 krooni suurust tasu.

„Kui me tõepoolest tahame siin Saaremaal turismi edendada,“ ütles maavanem, „siis tuleks selline ebavõrdne kohtlemine, mis asetab reisi- ja turismibussid teiste transpordivahenditega võrreldes halvemasse situatsiooni, kohe lõpetada.“

Ministri uus määrus, mis reguleerib hinnakirja ning sõidusoodustuste kehtestamist saarte ja mandri vahelistel parvlaevaliinidel, peaks kõigi eelduste kohaselt hakkama kehtima eeloleva aasta 1. jaanuaril.

Mis juhtub, kui riigipoolne dotatsioon Kuivastu–Virtsu liinil kaob?


Väinamere Liinid OÜ juhatuse esimees Urmas Treiel:

“Selle üle ei oska praegu kohe spekuleerida. Seisukohtade väljaütlemiseks on vajalikud täpsemad arvutused. Üks on kindel – praeguste hindade juures ei tasu ka Kuivastu–Virtsu liin ilma riigipoolse dotatsioonita end kindlasti ära. Pealegi tuleb arvesse võtta seda, et parvlaevadesse tuleb lähitulevikus ka investeerida.

Kas Saaremaa püsiühendus tuleb või mitte, on eraldi küsimus. Kuid kindel on, et vähemalt lähema kümne aasta jooksul tuleb meil ikkagi parvlaevadega mandrile sõita.

Ja siin tekibki küsimus: kas me sõidame need kümme aastat praegu juba olemaolevate laevadega, mis tähendab, et nimetatud perioodil järjekorrad üleveol veelgi kasvavad, või me teeme ka investeeringuid selleks, et parvlaevaliiklust kaasajastada.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 79 korda, sh täna 1)