Söögiaeg koolis

Söögiaeg koolis

 

Koolilõunal on oluline osa lapse koolielus. Igal hommikul on kiire, uni on magus ja kuigi hommikueine peaks olema traditsiooniline päeva algus, kiputakse sellest loobuma.

Uuringu andmetel söövad sagedamini hommikul kodus need lapsed, keda hoitakse, kelle peres on sõbralikud ja hoolivad suhted. Siis leitakse aega ka hommikul suhelda, öelda rõõmsalt tere uuele päevale. Hommikune start kiiret energiat andva süsivesikuterikka toidu ja joogi näol on see, mis laseb päeval hoogsalt alata. Hommikueinet ei tohi ära jätta!!

Kuid pikk koolipäev väsitab ja koolilõuna on ühtlasi vaheldus tavatundidele ning väga vajalik uus energiasüst. Meie õpilastest sööb enamik koolilõunat, sealjuures nooremate klasside õpilastest kõik, vanemate klasside lastest aga kuni 80%. Ajast, mil on tasuta koolilõunad, on koolisöök leidnud veelgi laiemat tarbimist.

Selle populaarsust ja toidu kvaliteedi parandamist on aidanud suurendada mitmed koolisööklate konkursid, mis on alguse saanud Tartus Ettevõtlike Daamide algatusena, leidnud järgimist Põlvamaal, Tallinnas ja ka üleriigiliselt Tervise Arengu Instituudi poolt korraldatuna.

Tervisekaitse uurib aeg-ajalt valmistoidu energeetilist väärtust ning makro- ja mikrotoitainete sisaldust. Koolitoidu energia kõigub  kooliti väga suurtes piirides, kohati isegi 400–800 kilokalorit. Seda korrigeeritakse käesoleval aastal koolitoidu retseptuuri läbivaatamise ja uute kalkulatsioonide koostamisega.

Toiduvaliku osas tuleb tõdeda, et me sööme kodudes vähe köögivilja, puuvilja ja kala ning pakume seda vähe ka koolis ja lasteaias. Oleme leidnud ka, et tänu piimaprojektidele on õpilased hakanud rohkem piima jooma, kuid vanemates klassides seda siiski vähe. Hea trend on see, et õpilased on hakanud janujoogina rohkem eelistama vett. Mõnele  “vanale’’ probleemile on aga lisandunud uued, nagu see, et turule on tulnud palju uusi toiduaineid, koos nendega ka ohtusid tervisele.

Kiirtoit oma käepärasusega ja käest söömisega on ahvatlev ja seda söövad lapsed hea meelega. Nii süüakse pärast kooli hamburgereid, kui need on saadaval. Kui aga ei ole, ostavad lapsed meeleldi kotitäie rasvaseid kartulikrõpse, mida on hea peost, st kotist süüa. Krõpsude valik kauplustes aina suureneb ning lastel on palju ahvatlusi.

Kuid reeglina on kiirtoit rasvarikas ja ühekülgne ning vähese sportimise korral suurendab kehakaalu. Tõsi on see, et kiirtoitu ei lähe sööma laps, kelle kõht on täis. Vana tõde on, et regulaarne korralik söömine ei tekita maiustamisisu ega soovi lihtsalt midagi näksida.

See, kuidas koolid toitlustamist korraldavad, sõltub eelkõige õpilaste arvust. Vahel on vaja ümber korraldada endine toitlustamise kord ja leida uudseid lahendusi. Paraku praegu on söögivahetund tihti liiga lühikene selleks, et jõuda käed pesta, süüa ja olla aegsasti tagasi järgmises tunnis.

Oleme pakkunud välja leida võimalus korraldada söögitund pikkusega 45 kuni 60 minutit, mille jooksul jõuaksid kõik lapsed lõunastada. Kes on söönud, saavad täiendavat vaba aega kasutada puhkamiseks, raamatukogus lugemiseks või õppimiseks või mingi huvialaga tegelemiseks.

See venitab aga koolipäeva pikemaks, mis maakoolides muudab omakorda bussiliikluse kellaaegu jmt. Probleeme võib ka tulla täiendavate toidunõude soetamisega jne. Tuleb olla leidlik ja muutumisvõimeline. Ka esialgu võimatuna tunduvaid asju on võimalik hea tahtmise korral muuta. Igatahes on see teema, millele tasuks mõelda!

Tervise Arengu Instituudil on hetkel käsil mitu koolitoiduga seotud projekti. Loovtööde võistluse “Söögivahetund” eesmärk on pöörata suuremat tähelepanu koolitoidu tervislikkusele ja innustada koolitoitlustajaid kooliõpilaste tööde varal muutma koolisööklate toitu mitmekesisemaks ja tervislikumaks.

Paralleelselt õpilaste loovtööde võistlusega toimub konkurss „Parim koolisöökla 2007“. Praegu on käimas II etapp, mille lõppedes jõuab finaali kuus parimat kooli, mis hakkavad võistlema „Parima koolisöökla 2007“ tiitli eest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 34 korda, sh täna 1)