Kõigil on õigus tööle ja haridusele (2)

Kõigil on õigus tööle ja haridusele

 

Saare maakonna arengupuuetega inimeste tugiühing koosneb 6 lapsest, 11 noorest ja 11 täiskasvanust. Neid kõiki ühendab üks nimetaja – vaimne puue – ning nende tegemistega on tihedalt seotud nende pered.

Läinud nädalal kohtus Oma Saar ühingut juhtiva Ludmilla Siplase, kooliõpetaja Liia Aaviku, lapsevanemate Anne Tiitsoni ja Anne Labo ning vanaema Laine Riisaarega. Istusime koos, et arutada, kuidas elavad meie maakonna arengupuudega inimesed.

Kõigepealt olgu selgeks tehtud tõsiasi, et tegemist ei ole haigete inimestega. „Haiged on need, kel on nohu, köha või mõni muu medikamentidega ravitav tõbi,” toonitasid laua ümber istunud ühest suust ning lisasid, et neil 28-l, keda Saaremaa ühing koondab, on lihtsalt oma erivajadused. „Umbes samasugused nagu mina näiteks armastan šokolaadi süüa,” toonitas Liia Aavik.

Nii ongi vaimupuudega inimesed lihtsalt veidi teistsugused kui nn norminimesed (minu võrdlus – R. L.) ning neid märgates saab aimu looduse kummalistest vingerpussidest. Just neid märgates, sest vaatamata päris mitmed aastad kestnud vabale ühiskonnale ei kohta erivajadustega inimesi meie keskel just tihti. Miks?

„Mina olen küll saanud kriitika osaliseks, et olen oma lapselapse kodust välja toonud,” mainib Laine Riisaar. Samas meenutab Liia Aavik, kuidas päevakodu rühmades käivate laste vanemad EPT lasteaia juures tegutsenud erivajadustega laste klassi loomist kiitsid. Nende jaoks oli see positiivne, et lapsed juba väikesest peale puutusid kokku ka teistsuguste lastega.

Koduseinte vahelt välja

„Peamine ongi erivajadusega lapsed kodust välja tuua ja mida varem, seda parem,” teab Liia Aavik. Anne Tiitson räägib õhinaga, kuidas tema tütar rõõmustab silmnähtavalt kaks korda päevas: hommikul, mil lastekodus asuvasse kooli minnakse, ning teist korda siis, kui sealt koju tulema hakatakse. „Kodu peabki olema oluline, kuid ta ei või mingil juhul olla ainus paik nende inimeste jaoks,” kinnitavad kõik asjaosalised üksmeelselt.

Ludmilla Siplane mainib, et tihti pelgavad just puudega inimese pereliikmed ja lähedased ühiskonna reaktsiooni, mistõttu nad väldivad avalikkuse ette tulemist. Ühingu esmaseks ülesandeks ongi tema sõnul võimaldada arengupuudega inimestele uusi kogemusi ja elamusi ning neid ühiskonda integreerida. Nii on korraldatud väljasõite, laagreid, pidusid ja koolitusi.

Viimased on eriti olulised lapsevanematele, sest paljud vajavad teadmisi, kuidas oma lapsega suhelda. Ühingu kokkusaamistele tullakse rõõmuga: laagritesse minnakse puupüsti täis 40-kohalise bussiga ning jõulupeolisi on kokku olnud koguni poolesaja ringis.

Liia Aavik usub, et tegelikult on vaimupuudega inimesed palju tragimad, kui neist tihtilugu oodatakse-loodetakse. Seega ei peaks vanemad oma lapse külge liialt klammerduma. „No läheb mõni kord natuke valesti, küll ta ära õpib,” lohutab õpetaja Aavik emasid. Ta on veendunud, et ka sellised noored peaksid alustama võimaluste piires iseseisvat elu ning mitte jääma vanematest igavesti sõltuvaks.

„Aga mis saab siis, kui vanem ühel päeval lihtsalt kõrvalt ära kaob?” mõtiskleb Liia Aavik ning toob väga positiivse näitena pere, kus nädala alguses läheb vaimupuudega noor päevakeskusesse oma koju ning reede õhtul sõidab sealt nädalavahetuseks emale külla. Ja ta saab hakkama!

Õigus tööle ja haridusele

Kui uurida natukenegi seadusi, saab selgeks, et ka vaimupuudega inimestel on õigus haridusele ning tööle. „Me ei tea praegu, kui palju on neid lapsi, kes sooviksid käia nn tavakoolis,” arutleb Liia Aavik, „aga lihtsam on ju mitte jändama hakata.”

Õnneks on Saare maakonnas olemas õppimisvõimalus kõigi laste jaoks – hooldust vajavad lapsed on Kuressaare väikelastekodus, Kuressaares õpib Kallemäe kooli vastavatud koolimajas 30 last ning Kallemäel on neid 50 ringis. Kahjuks ei ole Kallemäele võimalik minna neil, kes vajavad liikumisel ratastooli.

Mis puutub aga vaimupuudega inimeste tööhõivesse, siis töökohtade loomiseni on astuda veel päris mitu sammu. Ehk peaks siin riik tööandjatele abikäe ulatama ning neile töökohtade loomisel abiks olema?

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 147 korda, sh täna 1)